KÜSIMUS–VASTUS • Esimese poolaasta lõpuks oli haigekassa kahjum 33 miljonit eurot. Haigekassa juhatuse esimehe selgitusel on selle taga peamiselt kolm tegurit: suurim miinuse tekitaja haigemad inimesed, teine suur lisakulu on haiglate ületöö ja kolmas haigekassa kahjumi kasvataja on C-hepatiidi uus ravim, mille kulu on umbes viis miljonit eurot. Väidetavalt on haigekassa reservis 190 miljonit eurot, mis peaks haigekassa juhatuse esimehe sõnul tagama, et järgmise aasta kulud saaksid kaetud. Praxise eksperdi Andres Võrgu hinnangul on olukorra päästmiseks kaks võimalust: kas tõsta makse või hakata patsientidelt lisaraha küsima.

Toimetus tahab teada, mida arvavad selle kohta riigikogulased, seega saatsime neile sellised küsimused: kagueestlased on mures haigekassa 33 miljoni eurose miinuse pärast. Kas sellega võib kaasneda arstiabi kaugenemine maakonnakeskustest, nagu seda teeb maanteeamet kohalike büroodega?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Olen täiesti kindel, et meie haigekassasüsteem on väga hea ja jätkusuutlik. Pikemas plaanis ei ole põhjust muretsemiseks. Kõik, kes arstiabi vajavad, saavad kvaliteetse teenuse.

Lühemas perspektiivis aga loomulikult tuleb olla mures haigekassa eelarves haigutava miinuse pärast. Ja murelik tasub olla kõigil haigekassas kindlustatutel, mitte ainult kagueestlastel. Haigekassa on jätkusuutlik ja suudab tagada kvaliteetse arstiabi vaid juhul, kui rahaasjad on korras ja eelarve tasakaalus.

Heimar Lenk (Keskerakond): Mitte ainult Kagu-Eesti rahvas, vaid kogu Eesti riigi elanikud on mures haigekassa 33miljonilise miinuse pärast. See näitab Taavi Rõivase valitsuse erakordset küündimatust riigi juhtimisel. Kui juba haigekassa, mida peetakse üleval maksumaksja raha eest, ja on erakordselt tähtis riigieelarve osa, mis peab kindlustama rahva tervise ja säilimise, on käest lastud, mis siis muust rääkida. Parvlaevade hange on täielikult ebaõnnestunud ja tegelikult kamandab selles osas Eesti riiki eraettevõtja Vjatšeslav Leedo. Saarlaste asemel esitaksin ma Leedo presidendikandidaadiks Ta on targem kui valitsus ja riigikogu kokku. Lisame õnnetu Estonian Airi saaga, Elroni õnnetud rongid ja õnnetu hanke uue rahvusmuuseumi köögi sisustamiseks. Valitsus pole nende riigiettevõtete töö korraldamisega hakkama saanud. Nad ei saanud hakkama oma presidendikandidaadi viimisega Kadriorgu. Mina arvan, et Taavi Rõivas peaks tagasi astuma ja kogu oma valitsuse endaga kaasa viima. Rõivas tuleks saata Piirissaare vallavanemaks. Las õpib elu tundma!

Loomulikult väheneb arstiabi kättesaadavus. Nii ministrid Ossinovski kui ka Sester räägivad nüüd haigekassa tegevuse reformimise vajadusest. Lihtsas keeles tähendab see raha kokkuhoidu ning haigusjuhtude ehk siis visiitide arvu vähendamist. Juba räägitakse ka visiiditasu tõstmisest viielt eurolt kümne euro peale. Kallid inimesed! Me maksame ju kõik korralikult makse. Kuhu need suured summad kaovad? Oleme suutnud vaid kaitsekulude eelarve tasakaalus hoida. Kuid ma küsin: mida teha kaitseväega, kui kedagi kaitsta pole? Puha haiged ja väetid ümberringi. Mis meie rahvast niimoodi saab? Iive on niikuinii minimaalne. Nüüd oleme siis veel ka haiged, kellele arstiabi pole võimalik anda. Tervishoiuraha on keegi oskamatu juhtimise tulemusena mehele pannud. Loomulikult jäetakse eriarstiabi maakonnahaiglates vähemaks. Pole vaja! „Elage tervislikult!” kostavad hääled Toompealt. Aga see on ju jama. Riigi esmane ülesanne on oma rahva tervise hoidmine. Kus on Kagu-Eesti sotsiaaldemokraatide hääled? Tervishoiuministri koht on nende käes. Saadikud, tehke midagi, võtke minister ja haigekassa juht maha!

Niimoodi edasi minna ei saa. Kõik patsiendid ei suuda ju Tallinna sõita, et seal eliithaiglas ehk Põhja-Eesti regionaalhaiglas arsti juurde saada. Jääb vaid üle raha eest eravastuvõtule minna. Aga arvestage sellega, et kui visiidil suudate ära käia, siis kõik järgnevad analüüsid ja lõikused tuleb ka oma taskust kinni maksta.

Alustada tuleb valitsuse mahavõtmisest ja uute juhtide paikapanemisest. Praegune Eesti on Rõivase valitsusega oma kodanike jaoks ebaõiglane riik!

Ivari Padar (SDE): Tegelikult on vastus lihtne: ei või ja ei kaasne. Meditsiiniabi vähenemine maapiirkondades oleks lubamatu.  Haigekassa miinus on olnud mitme teguri kokkulangemine, kuid see tervishoiu rahastamist lähiajal ei ohusta, sest haigekassal on reservis raha piisavalt. Kindlasti on aga oluline, et valitsus lepiks kokku lisaraha leidmises, sest üksnes tööjõumaksudele toetuv ravikindlustussüsteem on pikas plaanis jätkusuutmatu.

Uno Kaskpeit (EKRE): Mure on põhjendatud, vale planeerimise tõttu on prognoositud ka seda, et haigekassa jääb aasta lõpuks 31 miljoniga kahjumisse. On olemas reservid, kuid needki pole lõputud. Arstiabi kättesaadavus maakondades on aasta-aastalt halvenenud, ravijärjekorrad pikad, paranemise märke pole näha. Arstiabi kaugeneb, eriti eriarstiabi, ja inimesed peavad selleks käima suurtes keskustes, mis tekitab täiendavat aja- ja rahakulu.

Aastaid valitsenud Reformierakonna ja tema satelliitide IRLi ja sotside häda on selles, et neil puudub riigi rahvastiku ning piirkondade huvidest lähtuv regionaalpoliitika. Esmalt koogutatakse Brüsseli poole ja pingutatakse naba paigast, et eelarve oleks plussis, aga kellele seda vaja on? ELis ongi positiivsed vaid Eesti ja Luxemburgi eelarved, ükski ELi asutajariik Maastrichti kriteeriume ei täida. Rahvas, eriti maarahvas, kannatab kõige enam. Samuti väheneb kõikide Eesti elanike reaalne sissetulek ja kasvab suhteline vaesus. Keskklass vaesub, olles soetanud küll kodu ja muu vara, aga nüüd pole peredel seda millegi eest üleval pidada, rääkimata normaalsest elamisväärsest meelelahutusest ja reisimisest. Vaesemad inimesed kulutavad aga kogu energia toimetuleku peale. Sellist Eestit me küll ei tahtnud …

Ringlemas on 2017. aasta eelarveprojekt, mis olude sunnil ähvardab juba reaalse 300–400 miljoni euro suuruse puudujäägiga. Majanduskasv on olematu, 0,5–1 protsendi vahel, ja hoolimata pidevatest kärpimistest ministeeriumides ja ametites kasvab riigivõlg kiiresti.

Plaanitav haldusreform, mida juba kümned omavalitsused on kohtusse kaevanud ja mille läbiviimine on ainuüksi seetõttu küsimärgi all, on oma olemuselt sisutu piiride ümbertegemine ilma rahalise katteta ja põhjendatud tulevikuvisioonideta, suretades väiksemaid külasid ja linnakesi.

Riik vajab hädasti muutusi nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Inimeste mure haigekassa 33 miljoni eurose miinuse pärast on loomulikult põhjendatud ja inimesed ootavad selgeid vastuseid, kuidas olukorrast välja tulla. Rahapuudus pikendab ravijärjekordi ja arstiabi kättesaadavus väheneb veelgi. Kindlasti satuvad surve alla maakondade haiglad, karta on, et esimesena hakatakse nende eelarveid kärpima.

Väljapääs ei ole ravijärjekordade pikenemine, vaid riigil tuleb haigekassale samamoodi raha juurde leida, nagu seda tehakse pensionikassa puhul. Pensionikassa on juba pikka aega miinuses. Riigieelarvest makstakse igal aastal juurde ligi 500 miljonit eurot, et pension saaks välja makstud. Haigekassal on reservi üle 100 miljoni euro ja pole põhjust raviteenuseid kokku tõmmata. Põhiprobleem on selles, et haigekassa ülekulu põhjustab riigieelarve tasakaalust väljaminekut ja seda ei saa valitsus endale lubada. Käibemaksu ja aktsiisimaksu ei laeku planeeritud määral ja see süvendab eelarve puudujääki. Riik peab lõpuks prioriteedid paika panema, inimeste tervise arvelt ei saa rohkem kokku hoida. Jutt sellest, et riigil raha ei ole, pole tõsiseltvõetav, puuduolev raha tuleb valitsusel leida. Praamihanke äpardumise tõttu leiti kohe vajalikud kümme lisamiljonit ja kedagi ei huvita, miks see kokkulepe nii kalliks läks.

Võtame lennuliiklusele kulutatud miljonid, Eesti Energia investeeringud Ameerika kõrbes jne. Unistame endiselt Rail Baltica ehitusest, aga inimeste raviks raha ei jätku. Ainuüksi pankade maksustamine tooks puuduoleva raha, neid võimalusi on veel ja veel. Aktsiiside järjekordne tõstmine ei too loodetud tulu. Kroonilist rahapuudust näitab seegi, et maamaksu tahetakse kohati tõsta kuni kümme korda. Kõige lihtsam ja kiirem lahendus on edasi lükata sotsiaalmaksu 0,5protsendiline langetamine, sest ettevõtjale on selle mõju väga väike. Riigieelarvest viib see maksulangetus ära umbes 40 miljonit eurot. Valitsus on keerulise olukorra ees, sest selle maksubaasiga ei ole enam võimalik riigi põhilisi ülesandeid täita.

Arno Sild (EKRE): Haigekassa 33miljonilise miinuse pärast ei ole mures mitte ainult kagu-eestlased, vaid kogu eesti rahvas. Arstiabi kaugenemine maakonnakeskustest toimub nagunii, praegune olukord kiirendab seda protsessi veelgi. Ei mõista, kuidas on võimalik eelarvete planeerimisel mitmekümnemiljonilised valearvestused. Ligi 100 miljoni õhkupaiskamine lennufirmale, sadade miljonite uputamine Ameerika liivaväljadele, segadused laevaliikluses jne, jne. Selle kõige kõrval on Kallase afääri kümme miljonit lausa peenraha.

Naeruväärne on, kuidas nüüd käib süü veeretamine, kus lõpuks süüdlasi ei leitagi. Peaminister kutsub ministrid vaibale, haigekassa juht laiutab käsi ja keegi ei võta vastutust. Kuidas on võimalik, et haigekassa juhatus ja nõukogu sellist rahalist miinust ei suutnud ette näha, või kuidas rahandusminister ja peaminister riigieelarvet ei jälgi? Meil on kombeks, et vastutust ei võta keegi. Demokraatlikus riigis kaoksid sellised käpardid kiiresti areenilt ja neil ei oleks kunagi enam riigijuhtimise juurde asja. Haigekassa juhtum kinnitab veel kord, et sellel valitsusel eesotsas Reformierakonnaga on aeg lahkuda. Hoiame pöialt, et Kallas ei saaks presidendiks – keeruline on välistada, et presidendi soosingul miljonite eurode loopimine edaspidi ei jätku. Kannataja ja rumaluse kinnimaksja on rahvas, sealhulgas meie siin kauges kagunurgas.

Maire Aunaste (IRL): Praegu on sellele küsimusele keeruline vastata, sest miinuse likvideerimiseks pole veel mingeid ettepanekuid. Küll teatas minister Ossinovski juba avalikkusele, et tervishoiu rahastamist peab suurendama. Selge on see, et teenuste osutamist ei tohi vähendada. On statistiliselt tõestatud, et Eesti tervishoiusüsteem kuulub maailma kolme kõige ökonoomsema hulka. See tähendab, et tervishoidu paigutatud raha eest on saavutatud efektiivseim tulemus ning et rohkem kokku hoida pole võimalik. Mina kuulun riigikogu sotsiaalkomisjoni. On teada, et 13. septembril tulevad tekkinud olukorrast ja sellest väljapääsemise võimalustest aru andma haigekassa juhid. Eks pärast seda oleme targemad!

Anneli Ott (Keskerakond): See, et haigekassa eelarve on miinuses, oli teada juba eelmisel aastal. Eelarvesse oligi juba alguses planeeritud üheksa miljonit eurot miinust. Kui juba poole aasta pärast on tegelik miinus 33 miljonit, näitab see kas teadlikku tegeliku olukorra varjamist või tõsist valearvestust kulude planeerimisel. Samas tempos jätkates ei ole kaugel ka see aeg, kui ei saa enam rääkida reservidest, sest need on samuti otsas.

Kindlasti avaldab haigekassa finantspositsioon mõju riigieelarve tasakaalule. Siinkohal on kagueestlaste mure põhjendatud, sest varasemad kogemused näitavad, et eelarve miinused peab kinni maksma rahvas. Mida kaugemal keskustest, seda suuremad kulutused tuleb teenuste kättesaamiseks teha.

Meil on endiselt pikad ravijärjekorrad, mille osas võib sama süsteemiga jätkates kasvutendentsi prognoosida. Keskerakond on siinkohal korduvalt märkinud, et tervishoid vajab lisaraha ja praeguse süsteemiga enam jätkata ei saa. Praegust tervishoiu rahastamise süsteemi ei ole võimalik enam kärpida. Seni aga, kuni Reformierakond soovib jätkata praeguse maksusüsteemiga, saame rääkida vaid kulude kokkuhoiust ning riigiasutuste efektiivsemaks muutmisest. Selline poliitika tähendab jätkuvalt töökohtade kadumist, teenuste kaugenemist ja inimeste kulutuste kasvu. Loodan väga, et valitsusel on nii palju lugupidamist, et haigekassa eelarveauke ei lapita üksnes inimeste elukvaliteedi ja tervise hinnaga ning maapiirkondade ravi kättesaadavus ei halvene veelgi.

Kalvi Kõva (SDE): On nukker vaadata, kuidas rahandusminister ja peaminister – viimane on ka ise sotsiaalministri portfelli hoidnud – käituvad nagu kartulimardikad – väljast ilusad, aga kui juba kord põllul, siis hävitavad kogu saagi.

Nii mina kui ka töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski oleme seisukohal, et inimeste arvelt ei saa kokku hoida.

Haigekassa peab oma tegevuses lähtuma ravikindlustuse põhieesmärkidest ning rahaliste kulutuste mahtu tuleb hinnata just sellest lähtuvalt. Seega ei saa haigekassat panna vastutama riigieelarve, sealhulgas valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eest.

Praegu tahavad tervishoiuteenuste mahtu kärpida rahandusminister ja peaminister, seades sellega ohtu ravi kättesaadavuse. Meie ettepanek on olnud korrigeerida haigekassa eelarvepositsiooni samamoodi nagu eelmisel aastal. Loodame, et valitsuses praegu pooleli olevatel kõnelustel seatakse inimene kõigi otsuste mõõdupuuks ning riigieelarve tasakaalu taga ajades ei unusta peaminister vastutust inimeste ees.

Liina Kersna (Reformierakond) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.