Riigikogu võttis vastu uue jahiseaduse
Riigikogus võttis neljapäeval vastu uue jahiseaduse, mis on saanud nii jahimeeste kui metsaomanike kriitika osaliseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 45 riigikogu liiget ja vastu 39 riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud jahiseadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
2009. aastast ettevalmistatud uus jahiseadus loob alused maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vaheliste lepingute sõlmimiseks. Lepingu puudumisel on maaomanikul võimalus põdra ja metssea tekitatud jahikahjustuse osalise kompenseerimise taotlemiseks.
Uue seadusega luuakse piirkondlikud jahindusnõukogud, kes otsustavad ja kooskõlastavad uluksõraliste küttimispõhimõtteid ja -struktuuri. Nõukogudesse hakkavad kuuluma jahipiirkondade kasutajad ja maaomanikud ning lisaks riigi esindaja.
Uue seaduse järgi on maaomanikul õigus korraldada oma maal jahti väikeulukitele, et ennetada loomade poolt tekitatavat kahju. See on lubatud kinnistu suurusest sõltumata, küll aga on jaht keelatud tiheasutusaladel. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala on vähemalt 5000 hektarit. Uus seadus nõuab, et kõikidel jahimeestel oleks sooritatud suurulukite laskekatse.
Riik kehtestab edaspidi küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning koostab igal aastal seirearuande kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Liigi soodsa seisundi tagamiseks võib riik vajadusel jahipidamist piirata või selle peatada.
Muudetakse ka keskkonnatasude seadust, jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas. Aastamaksu kohustus on jahimehel, kes soovib jahti pidada tulirelvaga.
