Eestit on hinnatud oma täpsuse poolest, aga statistikaameti statistika, eriti see, mis puudutab töötuse numbreid, on küll täpsusest kaugel.

Nii nagu tunnistas statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Yngve Rosenblad, kasutab statistikaamet Eestis ülevaate saamiseks valimil põhineva isiku-uuringu meetodit. Selline uurimisviis on küll väga hea suurte rühmade kohta info saamiseks, kuid väikeste nähtuste ja piirkondade puhul võib ebatäpsus päris suureks minna. Lisaks on väiksemates maakondades oluline mõju tulemustele ka küsitlejate töö kvaliteedil, sest väiksemas maakonnas on vaid paar küsitlejat.

Ühelt poolt on rõõm kuulda, et statistikaamet on probleemist teadlik ja tegeleb sellega, et edaspidi oleksid avaldatud andmed väiksema ebatäpsusega. Samas jääb õhku küsimärk, kas suur nii-ütelda laest võetud andmete põhjal koostatud maakondade töötuse statistika jääb kehtima või mitte.

Kõige kurvem on antud teema juures asjaolu, et töötuse numbrite põhjal koostavad nii maakonna kui ka omavalitsuste spetsialistid tulevikku vaatavaid aruandeid ja arengu dokumente. Nende numbrite põhjal tehakse praegu valitsusele esitatavat Kagu-Eesti tegevuskava. Võib-olla on hea, kui Võrumaa töötuse number paistab oma suurusega teiste seast silma, mistõttu siia tuleb rohkem abiraha. Teiselt poolt on aga kõrge töötus paljudele punane tuluke, mis sunnib sellisest piirkonnast kauge kaarega ümber käima. Kõrge töötusega kaasnevad traditsiooniliselt suur kuritegevus ning muud probleemid, nii et statistikaameti andmetele tuginedes võib suure tõenäosusega peatselt oodata suuremat Võrumaalt lahkujate lainet.

Kuigi statistikaamet soovitab täpsemate andmete saamiseks pöörduda töötukassa poole ning töötukassa info põhjal pole Võrumaal töötusega tõepoolest midagi hullu, on statistikaameti andmed ometi Eesti ametlikud andmed, mida kasutavad sisendina Euroopa Liidu statistika koguja Eurostat ja paljud teised rahvusvahelised organisatsioonid. Küsimus on, kas Eesti esitatud andmeid saab üldse usaldada.