Pingeline olukord Tsoorus näitab, et Antsla vallavalitsuse senine plaan lahendada asi kitsas ringis kabinetivaikuses on läbi kukkunud ja rahva nõudmisel tuleb korraldada osapoolte vahel avalik arutelu.

Tsoorus toimuv on laiemalt näide demokraatiakriisist kohalikes omavalitsustes. Rahvas pole enam rahul vana tavaga, kus otsused tehti ära üle inimeste peade. Hea näide on Eestis Otepää vald, kus üle peade otsuste tegemine viis lõpuks tõsise poliitilise kriisini, kus senised võimulolijad löödi ametist minema ja kogukond pani ajutiselt ametisse oma inimesed.

Kolmapäeval oli Tsooru rahvamajas näha, et Antsla vallavalitsus on Otepääl toimunust õppust võtnud: rahvas oli tüli lahendamisel maksimaalselt kaasatud ja kogukonna esindajad said sõna sekka öelda. Nii valla kultuurijuht Merle Tombak kui ka vallavanem Merike Prätz suutsid kahte tülipoolt edukalt vaos hoida ja panna inimesi mõtlema lahenduste leidmise peale.

Tsooru rahvamajas toimunud arutelu käigus tuli välja, et on rida küsimusi, mis on seni jäänud lahenduseta või korralikult läbi arutamata. Üks neist on Lepistu koolimaja sulgemise küsimus, mis toimus juba kuus aastat tagasi, aga vaevab tänaseni paljusid inimesi. Kuigi vallavanem Merike Prätz soovitas lõpetada Lepistu kooli taganutmine, tuleks siiski kooli sulgemise tagamaad avalikult korralikult lahti rääkida ja püüda tegeleda kooli sulgemise tagajärgedega. On täiesti selge, et kooli sulgemine oli tervele Tsooru kandile tõsine löök, millest pole seniajani toibutud. Mujalt Eestist võib tuua rida näiteid, kus kooli sulgemine on kaasa toonud terve piirkonna tühjenemise ja kohaliku elu väljasuremise. Seega tuleb julgeda tunnistada, et Tsooru kandi praeguste probleemide üks peamisi põhjuseid on kooli sulgemine ja seda teemat ei tohiks liiva alla matta.

Probleemid Tsoorus näitavad, et kooli sulgemisega ei mõeldud hästi läbi, kuidas hüvitada sellele kandile kooli kadumise mõju. On selge, et üksi rahvamajast kohaliku elu hoidmiseks ei piisa.