Võru uue riigigümnaasiumi õpetajate konkurss, mis on ligi neli inimest kohale ja võrreldav konkursiga mõnele juhtivale ametikohale või Tartu ülikooli juuraerialale õppima asumiseks, lubab välja valida parimatest parimad.

Selline konkurss tähendab ühelt poolt, et õpetajakutse vastu on huvi jätkuvalt suur, teisalt on see suur tunnustus koolile, mis pole veel tegevust alustanudki. Ühtlasi näitab selline konkurss, et ühe korraliku gümnaasiumi loomine maakonna keskusesse oli õigustatud, vähemalt õpetajate taseme üle pole põhjust kurta.

Kui Võru kool saab endale parimatest parimad õpetajad, siis pole Võru linna ega teiste Võrumaa põhikoolide lõpetajatel enam vaja hea hariduse saamiseks tingimata Tartusse edasi õppima minna. Piisab Võrru jäämisest. Loodetavasti aitab selline asjade käik siduda noori ja nende tulevikku rohkem Võru linnaga.

Kuigi endist haridus- ja teadusministrit Jaak Aaviksood on olnud tavaks kiruda, Võrumaal näiteks Vana-Antsla kutsekooli sulgemise ning Väimelast rakenduskõrghariduse kaotamise pärast, võib teda kui riigigümnaasiumide alusepanijat ometi kiita. Aaviksoo on varem öelnud, et riigigümnaasiumide idee sündis arusaamisest, et riigil lasub kohustus tagada ligipääs konkurentsivõimelisele gümnaasiumiharidusele igas maakonnas.

Võru eelmine linnavalitsus oli samuti väga hakkaja ja tubli, kui gümnaasiumiideest kohe kinni hakkas. Näiteks Põlvas ei suudetud gümnaasiumi asukohas kokku leppida ja sellega kaotati üks väärtuslik aasta. Põlva venitamine on olnud hea Võrule – siia on oodata Põlvast nii õpetajaid kui ka õpilasi.

Varem oli riigigümnaasiumi ideed Võrus keerutatud kui kuuma kartulit suus, ilma et see oleks mõttest kaugemale jõudnud. Riigigümnaasiumi rajamiseks Võru linna tegi jõupingutusi juba endine linnapea Ülo Tulik, aga talle sai saatuslikuks peale tulnud majanduskriis ja sellega seotud Võru linna õnnetu rahaseis. Tänu õnnele ei hakanud Võru linn ise seda kooli ehitama – nüüd võttis riik selle kulu enda kanda.