Eesti kagupoolseim, tänavu juba alla 700 elanikuga Misso vald on nagu vaene pruut, keda üritatakse küll ühele, küll teisele mehele panna, aga mida keegi endale ei taha, vähemalt mitte ilma korraliku kaasavarata.

Meremäe vallaga liitudes oleks Misso kaasavara osa Vene piiri äärsetest aladest, mille peaks loovutama Vastseliina vald. Pealtnäha tundub selline variant ilus, sest 15 aastat tagasi loovutas Meremäe vald terve rea külasid ja mitusada inimest Vastseliinale. Nüüd saaks Vastseliina teha vastukäigu ja loovutada mõned kilomeetrid valdavalt inimtühja maad.

Misso ja Meremäe ühinemisel oleks mitmeid olulisi plusse. Kõigepealt pääseb Misso vald isolatsioonist ning avaneb võimalus Seto ühisvalla tekkeks, millest on aastaid räägitud, ent mis siiani on jäänud vaid jutuks. Ühisvalla loomist pooldab näiteks Setomaa Valdade Liidu juht, ettevõtja Margus Timmo, kes näeb ühist Setomaad koos Misso vallaga. Samal ajal on ta avatud kõigile mõtetele, öeldes, et mine sa tea, äkki on veel mingeid häid võimalusi, kuidas tagada unikaalse pärimuskultuuri säilimine ja arenguvõimalus, elanikkonnale parim teenuste kvaliteet, ning samas ka haldus- ja majandusvõimekus.

Misso valla juhid ja Meremäe vallavanem Rein Järvelill näevad sellise võimekuse teket just ühinemises. Misso vallal oleks ühinemine Vastseliinaga juba õnnestunudki, aga kuivõrd osa Misso vallast on ajalooline Setomaa, siis tehti viisakuse pärast ettepanek liitumiseks ka seto valdadele. See aga vihastas Vastseliina inimesed nii välja, et ühinemisjutt jäi katki. Nõnda otsitakse praegu võimalusi Misso valla liitmiseks mõne Setomaa omavalitsusega.

Mõte iseenesest on ilus – Misso ja Meremäe omavahel paari panna, aga nagu alati, võib see põrkuda inimeste vastuseisule. Misso ja Meremäe vahele jääb küll valdavas osas inimtühi maa Vene piiri ääres, aga tegemist on ajalooliste Vastseliina kihelkonna maadega, mille üksikud elanikud ei taha kuuldagi setudega liitumisest. Neid võib samuti mõista: alles see oli, kui setudest eralduti, kui tuleb taas kokku minna.