Nii nagu väike eesti rahvas on näidanud, et võib suuri ja lausa uskumatuid asju korda saata – meenutagem kasvõi Nõukogude Liidu lagundamist, nii on väikses Misso vallas suudetud sõna otseses mõttes hüpata üle oma varju.

See, et ühes väikses 700 elanikuga vallas on suudetud panna piir elanike arvu vähenemisele ning saadud aastaga kooli juurde 14 õpilast ja lasteaeda kümme last, on tänast Eesti olustikku arvestades kangelastegu.

Veel paar aastat tagasi, kui Misso vald tegi hädiselt liitumisettepanekuid ümberkaudsetele omavalitsustele, poleks keegi osanud arvata, et valla juhtkond suudab ajaratta tagurpidi käima panna. Nüüd suureneb Misso valla elanike arv veel suurema kiirusega kui see varasematel aastatel vähenes.

Ajakirjanduse põhjal võib öelda, et kõige kuumem koht pole Võrumaal enam Võru linn või Rõuge vald, vaid hoopis Misso, mis veel mõned aastad tagasi oli enamiku eestlaste jaoks suhteliselt tundmatu koht.

Ühelt poolt võib öelda, et muutustele Missos aitas kaasa kehv ja kohati isegi lootusetu seis. Võib öelda, et kui vallavalitsus poleks midagi ette võtnud, siis suure tõenäosusega oleks Misso kool varsti kinni pandud.

Teiselt poolt on Misso eeliseks valla ettevõtlikud juhid. Nii nagu Eesti Vabariik maailma riikide meres, on väike Misso vald kui väike laevuke omavalitsuste meres. Väike ei paista küll eriti sageli välja, aga tal on erakordne võime muutuvate oludega kohaneda. Seetõttu on väikestel riikidel ja omavalitsustel kaasaja kiiresti muutuvas maailmas olulised eelised.

Muudatuste läbiviimiseks ei pidanud Misso valla juhtkond kokku kutsuma arvukaid rahvakoosolekuid, vaid sai haarata kohe niiöelda härjal sarvist. Idee hakata inimesi maale elama kutsuma tundus esialgu nii uudne, et tekitas hämmingut. Ent kui selgus, et valla juhtkonnal on tõsi taga, ning maal ongi võimalik suhteliselt lihtsa vaevaga omale elu- ja töökoht saada, siis hakkas tekkima huvi ning see huvi on ajas üha suurenenud.

Öelge siis veel, et jõgesid pole võimalik tagurpidi voolama panna.