Nagu öeldakse, loodus tühja kohta ei salli. Eriti hästi käib see Antsla valla kohta, kuhu peale aastatepikkust tühjenemist on elu tagasi tulemas. Märke elu naasmisest on mitmeid. Kõigepealt on tekkinud üle aastate huvi Vana-Antsla ajaloolise mõisakompleksi korrastamise suhtes. Selle huvi ilminguks oli mõned nädalad tagasi korraldatud Vana-Antsla mõisa teemaline konverents. Inimeste huvi mõisakeskkonna taastamise vastu on väga suur, edukad näited on siin Mooste mõis ja Alatskivi loss, kus eestvedajaks on olnud kohalikud omavalitsused.

Seda, kas Antsla vallavalitsusel tekib huvi Vana-Antsla vastu, näitab aeg, ent teisipäeval olid volikogu liikmed väga huvitatud Lepistu ajaloolise koolimaja saatusest. On hea märk, et koolimaja leidis pärast mitme aasta pikkust müügiperioodi lõpuks ostja, mistõttu on koolimaja lagunemisest pääsenud. Praegu koolimaja eest välja käidud hind 25 000 eurot on tulevikus piisake meres, mida tõenäoliselt hea huumoriga meenutatakse. Võrdluseks, ainuüksi koolimaja kõrvale rajatud vundament maksis kümmekond aastat tagasi 32 000 eurot.

Kohe koolimaja kõrvale samasse Roosiku külla on elama asumas hollandlane, kelle tulevast elumaja käisid Antsla vallavolikogu liikmed teisipäeval vaatamas. Jutu järgi pidi hollandlane olema võlutud sealsest kaunist loodusest ning vaikusest ja rahust. Võrdluseks, Eestist territooriumilt väiksemas Hollandis elab kümme korda rohkem rahvast.

Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp kordas teisipäeval Tsooru rahvamajas toimunud volikogu istungil volikogu liikme ja Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumetsa sõnu, et pärast Põhjasõda oli Tsooru kandis näha rohkem karu kui inimese jälgi. Praegu on olukord laias laastus samasugune – kriis on elanikkonda kõvasti laastanud. Pärast Põhjasõda kasvas elanikkond väga kiiresti, näiteks 19. sajandi lõpus, rahvusliku ärkamise ajajärgul elanikkond mitmekordistus paari-kümne aastaga. Kui välismaal inimesed Võrumaa kohta haisu ninna saavad, siis kasvab elanikkond veel kiiremini.