Neljas Uma Pido toob laupäeval Intsikurmu lavale 3400 esinejat
- Kirjutas Võrumaa Teataja
Sel laupäeval, 28. mail tuleb Põlvas Intsikurmu laululaval neljas Uma Pido. Võrukeelsel laulu- ja rahvapeol tuntakse rõõmu oma rikkaliku kultuuripärandi ja ummamuudu ilmakaemise üle. Peo lavastab Põlvast pärit näitleja ja lavastaja Kristo Toots ning pidu räägib metsast ja väelistest puudest.
«Uma Pido on eriline seetõttu, et see on kõige suurem võrukeelsete ja –meelsete inimeste kokkusaamine maailmas. Kui üldse on võrokesi kokku 70 000-80 000, siis Umast Peost saab esinejate, pealtvaatajate või laadaliste hulgas osa vähemalt iga kümnes võrokene,» on Uma Pido projektijuht, pidu korraldava Võro Seltsi VKKF juhatuse liige Triinu Laan uhke.
Uma Pido erilisuse ja mõju üle mõtiskleb lavastaja Kristo Toots niimoodi: «Ma’ unista tuust, et seo Uma Pido panõssi meid inämb hoitma – ummi inemiisi, umma kiilt, umma koto, umma mõtsa. Ütstõsõ hoitminõ hoit ka ilmasamba kimmä, taiva korgõl ja maailma suurõ...»
Peo peakontserdil mängib pilli, laulab ja tantsib kokku 3438 inimest. Esitusele tuleb 26 võrukeelset laulu, millest 21 on valminud just selleks Uma Peoks. Kokku on laulvaid lapsi, naisi ja mehi laval 3344, koore on peole registreerinud 154.
Lauljaid saadab Uma Pido saateorkester Riivo Jõgi juhendamisel. Eestlauljateks ja peo loo jutustajateks on Meelika Hainsoo ja Kulno Malva. Vahepalu esitab ka Ülle Podekrati juhendatav folklooriansambel Käokiräs ja tantsivad Kagu Kabujalakõsõ’ ja Mandariini’. Peo tantsud tegid Aveli Asber ja Andre Laine.
Peo kunstnik on Põlva kunstikooli direktor Anne Prangel, kes muu kujunduse hulgas kasutab ka 12 suurt trummi, millele on maalitud Vana Võrumaa kihelkondi ja sõpru sümboliseerivad puud. Intsikurmut ilmestab ka terve kilomeeter punasest kangast rebitud linte.
Peakontserdile eelneb peopäeval Põlva linna staadionil uma kraami laat käsitöötubade ja laadalavaga. Laadalaval esinevad lapsed Põlva ja Võru maakonnast, lisaks ka nimekamaid esinejaid, teiste hulgas lõõtsamees Heino Tartes ja duo Aapo Ilves-Marju Varblane. Põnevad tõotavad tulla ka Vana Võromaa rahvarõivaste demonstratsioonid laadalaval. Laat algab juba hommikul kell 8 ja lõpeb kl 15 pealelõunal.
Kell 17, tund enne peakontserdi algust kogunevad võru keelt kõnelevad keelepesarühmade lapseaialapsed ja kahe kuu jooksul eri paigus lauluõhtuid pidanud rahvalauljad Jakob Hurda mälestusmärgi juurde, et minna koos väikses rongkäigus peole ja süüdata peotuli. Peakontsert algab kell 18.
Peakontserdile järgneb simman ansambliga Toomas-Henrik, kus mängivad tuntud rahvamuusikud Toomas Ojasaar, Henrik Hinrikus ja Meelis Int.
Võrukeelset rahva- ja laulupidu peetakse alates 2008. aastast. Pidu käib külakorda kahe Vana-Võromaa suurema keskuse vahel. Esimene pidu peeti Võrus Kubija lauluväljakul, teine pidu oli aastal 2010 Põlvas Intsikurmus, kolmas pidu 2013. aastal jälle Võrus Kubijal ja tänavu on pidu jõudnud taas Põlvasse.
Rohkem infot peo kohta leiab Uma Pido kodulehelt: www.umapido.ee
Tee pidoni
Uma Pido ei ole ainult ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Enne pidu toimus soojenduseks mitmeid ettevõtmisi, mis aitasiad mõelda peo teema – metsa ja väeliste puude peale ning hoiavad meeles omakandi keele ja kultuuri tähtsust.
Loengusari. Peole eelneva aasta jooksul peeti kokku neli loengupäeva, kus tuntud inimesed rääkisid metsast ja puudest. Loenguid ja õpipäevi pidasid:
- Kalle Eller „Kuis är tunda’ põlist mõtsa ja usku ja kuis nuu’ kokko käävä’”;
- Marju Kõivupuu „Misjaos meile Uma Pido?”;
- Urmas Kalla „Puu’ ja mõts rahvalaulõn”;
- Celia Roose osaluskontsert „Regimõtsamäng”;
- Mõniste muuseumi rahva väega puude ja põõsaste õpituba;
- Evar Saar „Puu’ vana Võromaa kotussõnimmin”;
- Kauksi Ülle „Puu ei olõ’ puit!”.
Laulu tii pidoni. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd tegi omapärase teekonna läbi laul. Aprillis ja mais korraldati igas Vana-Võromaa kihelkonnas ja Setomaal rahvalauluõhtuid, kus lauldi omakandi rahvalaule. Rahvalauluõhtute tegemistest saab lugeda blogisthttps://laulutii.wordpress.com/
Fotonäitus. Mööda Vana-Võromaad kais ringi ka peoteemaline fotonäitus. Uma Pido kunstniku Anne Prangeli ning fotokunstnik Peeter Lauritsa koostöös sündisid möödunud suvel pildid, mis räägivad inimeste omavahelistest suhetest ning nende sidemetest loodusega. Kirjamees Aapo Ilvese abiga said pildid endale allkirjad ja veebruaris läks kaks komplekti näitust erinevatesse paikadesse teele. Näitus jääb ringlema ka pärast pidu. Näituse fotosid on kasutatud ka Uma Pido plakatitel ja reklaamides.
Konnakoorid, nurmenaised ja mehed metsast. Lisaks koorilauljatele kutsuti pidole ka uusi lauluhuvilisi. Kogu-, sõprus-, perekonnad said moodustada kunnakoore, samuti võisid naiskooridega liituda nurmõnaised ja meeskooridega mõtsamehed.
Ritsikpillid. Põlva maakonna koolilapsed tegid Umale Pidole kingituseks ligi 2000 ritsikpilli ja pilli tegemise õppevideo. Pillid kingitakse peole tulevatele lastele ja lavastaja lubab, et seal tekib võimalus neid koos ka kasutada. Pill kannab sõnumit, et muusikat saab teha igaüks ja selleks ei ole palju vaja. Ritsikpill, tuntud ka kui kilgipill, on eesti rahvatraditsioonis heliline mänguasi, mida mõnikord ka pulmas või kõrtsis teiste pillide saateks pruugiti. Ritsikpill on seekordse Uma Pido sümbolpill. Milline ritsikpill välja näeb ja kuidas seda teha, saab näha õppevideost:
