Sellise pealkirja all ilmus äsja Eesti kirjanike liidu kuukirjas Akadeemia Toivo Meikari kirjutis. 1972. aastal Tartu ülikooli ajaloo osakonna lõpetanud, 1981. aastal metsanduse ajaloo alal kandidaadiväitekirja kaitsnud ning aastatel 1998–2013 metsandusinstituudi vanemteaduri ametit pidanud Toivo Meikar kirjutab, et metsatööstusest rääkides peame siin silmas metsa ülestöötamist, metsamaterjali väljavedu ja selle esmast vääristamist eeskätt saetööstuses.

Meikari sõnul on tegu majandusharuga, mis taasiseseisvunud Eestis on läinud erasektori kätte ja riiklikust metsatööstusest saame meil praegu rääkida üksnes kui anakronismist. Ei olnud riiklikku metsatööstust ka esimese maailmasõja eelses Eestis, kuigi Venemaa suurtes riigimetsades olid mõnel pool metskonnad hakanud piiratud ulatuses ka ise metsa üles töötama. Riiklik metsatööstus kui nähtus tekkis Eestis esimese maailmasõja erakorralistes oludes. Erakorralised olid olud ka Eesti Vabariigi esimestel aastatel, mil riiklikud organisatsioonid tegelesid samuti metsa ülestöötamise ja osalt ka esmase ümbertöötamisega. Vabadussõja lõppedes ja normaalsete majandusolude saabudes tõusid riikliku metsatööstuse arendamisel esiplaanile metsamajanduslikud, fiskaalsed jm kaalutlused ning 1930. aastate keskpaigast juba teadlik majanduspoliitika, mille üheks osaks oli riigisektori juhtpositsioon loodusvarade, eeskätt metsa kasutamises. Olukorras, kus riikliku metsavalitsuse hallata oli kuni 3/4 Eesti katastrimetsadest, langes ülemaailmse majanduskriisi eel ülestöötatud metsa mahust riikliku metsatööstuse arvele 31 protsenti, majandusaastal 1939/1940 aga juba 80 protsenti.

2016. aastal müüs riigimetsa majandamise keskus neli miljonit kuupmeetrit puitu ja teenis sellelt 171,7 miljonit eurot, metsatagavara oli 180 miljonit kuupmeetrit. Et metsa puhul on tõesti tegu kullaga, rohelise kullaga, siis käib vaidlus-võitlus selle nimel praegugi mitmel tasandil ning emotsionaalsuse ja argumenteerituse vahel on metsasiht võsastunud.

Kuid kas teate, et täna loendatakse metsades puid? Kui lähete täna kell 11 RMK Erastvere kontorisse Kanepi lähistel, saate puude loendamisel kaasa lüüa. Telefonil 5197 3361 vastab teile Tauno.