Võrumaal Antsla-Vaabina maantee rekonstrueerimisel väljakaevamist teinud arheoloogid avastasid Rootsi-aegse mõisa jäänused koos kuningat ja kuningannat kujutavate kahhelkividega, kirjutab Posimees. 

«Kõigepealt tulid välja 1930. aastatel hävitatud Vaabina mõisa peahoone alusmüürid ja keldrid,» rääkis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juhtivteadur Heiki Valk. «Rootsi-aegse mõisa jäänused leidsime läbi mäe lõigatud maantee pervest keldripõrandate alt hästi sügavalt.»

Uudis oli tema sõnul juba see, et Vaabina mõisa peahoone oli ehitatud 19. sajandil otse Rootsi-aegse mõisa peale – viimasest oli küll kirjalikke teateid, kuid täpne asukoht ei olnud ajaloolastele teada. Rootsi-aegse mõisa riismete hulgast tuli välja aga veel haruldasem leid: musta ja rohelise glasuuriga ahjukahhelkivide tükid – ühel Rootsi kunin ga Gustav II Adolfi pea, teistel tema abikaasa kuninganna Maria Eleonora, hoidmas lehvikut.

«Need leiti suure tulekahju järel keldripõrandale tekkinud rusu- ja tasanduskihist,» seletas Valk. «Üks kahhel on tulekahjus väga suurt kuumust saanud, lausa kobrutama läinud ja taas kivistunud glasuuriga.»

1630.–1640. aastatest pärit kahhelkivid olid Valgu sõnul üsna standardsed. «Tollases Eestis oli tavaks ahjukividel kujutada kuningas Gustav Adolfit – see oli suure isiku kultuse aeg. Aga et niivõrd uhketest kahhelkividest ahi oli maamõisas Võrumaal, see on unikaalne,» märkis Valk.

Kuningas Gustav II Adolf läänistas Vaabina mõisa Friedrich Rosladinile. «Ehk on siin põhjus, miks mõisnik otsustas oma mõisasse tellida ahjud talle heateo teinud kuningat ja tema naist kujutavate kahlitega?» pakkus Valk. 

Esmaspäeval lähevad arheoloogilised väljakaevamised edasi, sest Valk loodab sügavamalt leida ka keskaegse mõisa jäänuseid. Neid ta tegelikult otsima läkski, Rootsi-aegne leid tuli üllatusena. «Loodan, et maanteekurvi ei õgvendata kavandatud ulatuses, ehk õnnestub leida mingi pehmem variant,» ütles Valk. «Kurvi õgvendamine lõhuks seda vähest, mis mõisa varemetest maa sees säilinud on. Palju on ära lõhutud juba 1967. aasta tee-ehitusel, kui mingeid arheoloogilisi uuringuid ei tehtud. Rootsi-aegsete kivimõisate kohta pole Lõuna-Eestist midagi teada – seetõttu on leid väga haruldane.»