EESTI ELU

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) ja Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) korraldavad neljapäeval kell 9.30 Lossi platsil meeleavalduse, et nõuda riigikogu fraktsioonidelt selgeid seisukohti päästjate ja õpetajate palgaküsimuses ning pikaajalise eelarvestrateegia loomist.

Päästjate palgad pole kahe viimase aasta jooksul tõusnud ja valitsuse kavandatud palgatõus kuni 10 protsenti ei kata isegi kolme aasta inflatsiooni. EPTAÜ-l puudub selgus, kuidas ja millal jõutakse päästja palga tõstmiseni Eesti keskmise palga tasemele.

EPTAÜ peausaldusisik Kalle Koop ütles, et maksuküüru kaotamine võib küll jätta päästjatele rohkem raha kätte, kuid ei paranda konkurentsivõimet niigi ahtakesel tööjõuturul, sest seda teeb vaid piisav palgatõus. "Surve lahkuda päästest parema palga ja väiksema stressiga ametitesse jääb," tõdes ta.

Samuti on jäänud kinnitamata valitsuserakondade lubadus tõsta õpetajate arvestuslik palk 2027. aastaks vähemalt 120 protsendini Eesti keskmisest.

Meeleavaldajate küsimused riigikogu fraktsioonidele

Kas peate päästja ametit minimaalselt Eesti keskmise palga vääriliseks ning kuidas ja millal peab see tase olema saavutatud?

Kas toetate sisekaitse lähiaastate palgatõusude fikseerimist riigieelarve strateegias?

Kas ja millisel moel suudavad (valitsus)erakonnad kinnitada lubadust tõsta õpetajate palk 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast?

Mis seisukohal on fraktsioonid õpetajate palga tõstmise osas lähiaastatel?

EPTAÜ rõhutab, et Eesti riigikaitse arengukavas 2022–2031 moodustub riigikaitse viiest tegevusliinist, millest üks on sisekaitse. Organisatsiooni sõnul peaks riigikaitseks ettenähtud eraldis 5,4 protsenti SKP-st jagunema NATO ja EL juhtide kokkulepetele vastavalt: 3,9 protsenti sõjalisele riigikaitsele ja 1,5 protsenti kriisikindluse tõstmisele, sealhulgas sisekaitse palgatõusudeks.

Meeleavaldajad ootavad riigikogu fraktsioonide esindajaid kõnepulti jagama oma seisukohti.