Uus valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks tõsta aktsiise ja tekitada rohkem juurde üürikortereid.

Peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul lükkub maksuküüru kaotamine aasta võrra edasi, muidu ei ole võimalik mahtuda eelarve sisse. "Tõstame aktsiisi alkoholil, tubakal ja bensiinil. Lisaks tuleb erastada ettevõtted, mida ei vajata ning müüa vara," ütles Michal. "Suur hulk inimesi erinevates asutustes peavad kokku tõmbama oma kulusid. Peame paluma avalikkuse mõistmist, kui mõni vajalik asi jääb tegemata."

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi Lauri Läänemetsa sõnul proovib valitsuskoalitsioon leida lahendusi, et juurde saada üürikortereid. „Mida rohkem on üürikortereid, seda väiksem on üürihindade kasv. Teeme riiklikke garantiisid paremaks, et inimesed saaksid paremini laenu kätte. Töökohad sõltuvad sellest, kuidas Eesti majanduses läheb,” ütles Läänemets. „Suurinvesteeringud püüame suunata maapiirkondadesse, inimene peab suutma oma palgaga normaalselt igal pool ära elada,” toonitas Läänemets.

Ta kinnitas, et riik pensione vähendama ei lähe ja külmutama ei hakka ja indekseerimist ümber tegema ei hakka. Läänemetsa sõnul on prioriteedid õpetajad, kaitseväelased ja siseturvlisuse tagajad.

Reformierakonna peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul tuleb riigikaitsemaks, mis hakkab kokku tulema kolmest osast. 

Michal rääkis reedesel pressibriifil, et koalitsiooileppe motoks saab olema kindluse loomine, ühtlasi on Eesti jaoks äärmiselt oluline, et Ukraina sõda lõppeks kindlasti ukrainlaste võiduga. 

Michali sõnul on vältimatu, et Eesti julgeolekukulude katteks tuleb riigikaitsemaks, mis tuleb kokku käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning ettevõtete kasumi maksustamisest. 

Michal selgitas, et aastast 2025 tõuseb käibemaks kaks protsenti, 2026. aastast tulumaks samuti kaks protsenti ning samast ajast maksustatakse ka ettevõtete kasum riigikaitse hüvanguks kahe protsendiga. Selle eesmärk on tuua riigikaitsesse täiendavalt kolm miljardit eurot. 

Julgeolekumaksud oleksid tähtajalised, kehtides 2028. aasta lõpuni.

"Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus," seisab koalitsioonileppes.

Riigikaitsekulud lubab loodav koalitsioon tagada mahus vähemalt kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud.

Täiendavate kaitseinvesteeringutega tahab koalitsioon hankida pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil.