Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kolmapäeval korraldatud reidil selgus, et igal kolmandal kaugliinibussis sõitnud reisijal oli turvavöö lahti.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul teeb jätkuvalt muret, et kõik inimesed ei hooli iseenda turvalisusest. "Politseinikke nähes kaasnes bussides sagin ning inimesed hakkasid nobedasti vöid kinnitama. Kolmandik ei osanud selle peale tulla ka siis, kui korrakaitsjad bussi astusid. See näitab, et osa reisijaid kinnitab vöö trahvihirmus ja ei mõtle sellele, et kui bussiga peaks midagi juhtuma, siis hoia teda miski omal kohal ega aita säästa raskematest vigastustest," edastas PPA pressiteenistus Loigo sõnu.

Loigo ütles, et peale reisijate vilistas oma turvalisusele ka kuus bussijuhti ning ühel juhil puudus juhtimisõigus. Harjumaal kontrolliti ka kaht välisriigi bussi ning ka neis olid vähesed inimesed turvavöö kinnitanud.

"Politsei sõnum on lihtne – bussis, kus on turvavöö olemas, tuleb see ka kinnitada," lausus Loigo. "Meenub paar aastat tagasi juhtunud õnnetus, kus esimeses istmereas istunud kahest naisest pääses vigastusteta turvavööga kinnitanud naine. Teine reisija paiskus bussist välja ja hukkus sündmuskohal," ütles Loigo. Politsei juhtivkorrakaitseametnik lisas, et kinnitamata turvavööga inimene on ohuks mitte ainult endale, vaid ka teistele kaasreisijatele.

Turvavööde kinnitamise kontroll viidi läbi PPA, maanteeameti, Lux Expressi, Simple Expressi ning Tallinna bussijaama koostöös. Teist aastat toimuva teavituskampaaniaga selgitatakse turvavarustuse olulisust ning rõhutatakse, et turvalisus algab eelkõige igaühest endast.

Mullu sügisel kontrollisid politseinikud üle Eesti 432 bussisõitjat ning neist kolmandikul ehk 145 inimesel oli turvavöö lahti.

Selle nädala esimeses pooles peatasid politseinikud hetkeks 188 bussi ja kontrollisid turvavöö kinnitamist 2598 reisijal. 923 reisijal oli turvavöö lahti.

Neljapäeva hommikuse seisuga on oma ID- kaardi sertifikaate uuendanud ligikaudu 180 000 inimest.

Kauguuendusi on tehtud üle 144 500 ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) esindustes on sertifikaate uuendanud ligi 35 000 inimest, teatas Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA).

RIA kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul on praegu kauguuenduse koormused madalad ning järjekordi ei ole. Kolmapäeval kauguuendas sertifikaate ligikaudu 20 000 inimest.

Kauguuendamise rekord tehti teisipäeval, kui oma arvutis uuendas ID-kaardi sertifikaadid üle 25 000 inimese.

3. novembri hilisõhtul peatas riik ligi 760 000 turvariskiga ID- kaardi sertifikaadid. Kõik uuendamata sertifikaatidega ID-kaardid jäävad toimima isikut tõendava dokumendina. Peatatud sertifikaatidega ID-kaarte saab jätkuvalt uuendada politsei- ja piirivalveameti teenindustes ja kauguuendamise teel. Peatatud sertifikaate saab uuendada 31. märtsini.

Turvarisk puudutab ligi 800 000 ID-kaarti, seal hulgas digi- ID-d ning e-residendi- ja elamisloakaarti. Turvarisk ei puuduta mobiil- ID-d ega enne 2014. aasta oktoobrit välja antud ID-kaarte.

Septembri alguses teatasid valitsus, RIA ja PPA avalikkusele ID- kaardi turvariski avatastamisest Tšehhi teadlaste poolt. Senise teadaoleva teabe kohaselt ei ole turvarisk ühegi konkreetse kaardi puhul realiseerunud. Praeguseks on suletud ID- kaardi avalike võtmete andmebaas, kuna ilma avalikku võtit teadmata ei ole võimalik antud turvariski kaardi ründamiseks kasutada.

Võrumaal Vastseliina vallas hukkus kolmapäeva õhtul tulekahjus mees-

Kell 22.55 teatati häirekeskusele, et Vastseliina vallas Külaoru külas põleb kahekorruseline puidust elumaja. Tulekahju avastas naabertalu elanik ja leegid ulatusid juba teatamise ajal maja katusest välja, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Kustutustööde käigus leidsid päästjad ruumidest hukkunud mehe. Päästjad lõpetasid töö kella 2.14 ajal. Maja hävis tulekahjus. Põlengu tekkepõhjus on selgitamisel.

Eestis on seni rinnavähi varase avastamise uuringule kutsutud naised vanuses 50-62, kuid vähi ennetamise parandamiseks on alates järgmisest aastast sõeluuringule kutsutud 50-69-aastased naised.

Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil kurnavat ja kulukat ravi ning haigusesse suremust. Eestis arendab rinnavähi varast avastamist haigekassa poolt kokku kutsutud tervishoiuekspertidest koosnev töörühm, kelle toel kaasajastati käesoleva aasta jooksul Euroopa Liidu tõenduspõhiste soovituste järgi uuringu põhimõtteid. 

Olulise uuendusena kutsutakse edaspidi sõeluuringule naisi senisest laiemas vanusevahemikus. Alates 2018. aastast kutsutakse sõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised vastavate sünniaastatega 1949 ja 1950.  Kokku kuulub 2018 aastal  rinnavähi sõeluuringusse üheksa  gruppi: 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 aastatel sündinud naised.

60-ndates aastates naiste jaoks on uuringus osalemine äärmiselt oluline, kuna haigestumise risk on selles vanuserühmas kõrge. Kõiki naisi selles vanusevahemikus igal aastal ei kutsuta, aasta jooksul kutsutakse konkreetsete sünniaastatega naised.

Vähk areneb organismis pika aja jooksul ja ei anna esimestes staadiumites tihti endast kuidagi väliselt märku. Rinnavähki on uuringuga võimalik avastada enne, kui kasvaja on endast märku andnud ja organismis levima hakanud. Sõeluuringul osalemine tähendab, et naisele tehakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. See on lühike ja enamjaolt valutu protseduur. 

Rinnavähi varajane avastamine on ülioluline, kuna võimaldab alustada ravi õigeaegselt. Varakult avastatud rinnavähk on paremini ravitav.

Enamasti pöördutakse arsti juurde rinnavähi kahtlusega siis, kui on tekkinud mingid kaebused või sümptomid, näiteks rinnas avastatakse niiöela tükk. Lisaks sellele tasub olla tähelepanelik ka teiste ohumärkide suhtes, nagu muutunud rinnakuju, laikude teke või kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Selliste märkide puhul tuleb kindlasti arsti poole pöörduda.

Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.