Ööistungi pidanud riigikogu lõpetas alles varahommikul kell 4.39

Kolmapäeval kell 12 infotundi kogunenud riigikogu saadikud alustasid seejrel kell 14 täiskogu istungit ja töötasid terve öö, lõpetades neljapäeva varahommikul kell 4.39. 

Riigikogu kolmapäevasel istungil läbis teise lugemise muudetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus, mille president jättis aprillis välja kuulutamata.

Riigikogu tegi valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadusesse (570 UA) muudatusi. Seadusest jääb välja keeld juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust, kuna see sõnastus oli presidendi hinnangul liiga laialt tõlgendatav. Samuti pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule.

Lähtudes juhtivkomisjoni ettepanekust muutis parlament seaduse sõnastust selliselt, et kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster ei või põhikirja või tegevuse aluseks oleva muu dokumendi alusel või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Muudatusega jääb sättest välja usulise ühenduse keeld juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest, mis kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, põhiseaduslikule või avalikule korrale.

Veel täpsustas Riigikogu, mida tähendab võimalik oht. Täiendatud sõnastuse järgi võib oht Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale muu hulgas esineda siis, kui vaimulik keskus, juhtorgan, usuline ühendus või vaimulik juht õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, toetab või on toetanud sõjalist agressiooni või kutsunud üles sõjale, terrorikuriteole või muul viisil relvajõu õigusvastasele kasutamisele või vägivallale. Lisati lauseosa „õhutab, toetab või rahastab tegevust, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele“.

Riigikogu võttis seaduse vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Samuti täpsustab seadus, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Vaimulik ega usulise ühenduse juhatuse liige ei saa olla inimene, kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb kogudusel või kloostril vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Ta pidas vajalikuks seadust Riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Vladimir Arhipov, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Ando Kiviberg ja Kalev Stoicescu Eesti 200 ning Priit Sibul ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist, samuti fraktsioonitud Kalle Grünthal ja Peeter Ernits.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 14 ja vastu 62 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust. Valitsuse algatatud õhusõiduki pardal toimepandud õigusrikkumisi ja teatavaid teisi tegusid käsitleva konventsiooni muutmise protokolliga ühinemise seadusega (587 SE) parandatakse lennuki personali võimalusi lennukis korda rikkuva reisijaga tegeleda ja ta vajadusel sihtkoha ametivõimudele üle anda. Protokolli eesmärk on anda riikidele õigus tegeleda nende territooriumile maanduvatel lennukitel korda rikkuvate reisijatega, sõltumata lennuki päritoluriigist.

Montreali protokolliga ühinemine võimaldab Eestil tõhustada konventsiooni rakendamist. Praegu on lennuki personalil keeruline midagi ette võtta, kui reisija lennuki pardal korda rikub või teisi häirib ega allu korraldustele. Lennureiside ohutuse tõstmisele suunatud muudatus on oluline, sest rikkumiste arv õhusõidukite pardal on kasvanud ja paljud sellised juhtumid jäävad menetlemata, kuna lennuk pole registreeritud riigis, kus see maandub.

Läbirääkimistel võttis sõna fraktsiooni mitte kuuluv Peeter Ernits.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse (590 SE) peamine eesmärk on muuta ILO haldusnõukogu liikmeskonda ning organisatsiooni peadirektori ametisse nimetamise ja põhikirja muutmise protsessi.

Seaduse järgi kuulub ILO haldusnõukokku edaspidi senise 56 liikme asemel 112 liiget. Eesmärk on muuta liikmeskond esinduslikumaks, et arvestada valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Haldusnõukogu on ILO peamine otsustav täitevorgan.

Seadus näeb ette, et ILO peadirektori ametisse nimetamise protsessi kaasavamaks muutmiseks nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile. ILO põhikirja olulisemate põhimõtete muutmiseks on edaspidi vaja senisest suuremat ILO liikmete toetust – põhimõttelised muudatused, nagu organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamise muutmine, nõuavad 3/4 ILO liikmete toetust. ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimine ei eelda muudatusi Eesti õigusaktides.

ILO põhikirja muudatused jõustuvad, kui need on ratifitseerinud kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki. Seni on põhikirja muudatused ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st, sh tööstuslikult olulistest riikidest India ja Itaalia.

ILO on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada tööstandardeid ja tööalaseid aluspõhimõtteid ning tagada inimväärne töö.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu neli Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse (641 SE) eesmärk on vältida tulumaksudega topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Leping määratleb, kuidas jaguneb maksustamisõigus riikide vahel, tagab võrdse kohtlemise ning paneb paika teabevahetuse kohustused tulude kohta.

Leping tugineb OECD mudellepingule, ent on kohandatud vastavalt Eesti ja Botswana vajadustele. Leping sõlmiti 2021. aastal ja kirjutati alla 2024. aasta septembris New Yorgis.

Lepingu kohaselt tohib dividenditulu allikasriik maksustada kuni viis protsenti dividendi ja 7,5 protsenti intressitulu brutosummast. Teatud asutustele ja fondidele jäävad intressid maksuvabaks. Litsentsitasude maksustamisel võib kinni pidada kuni viis protsenti tehniliste seadmete kasutamise eest makstavalt summalt ja 7,5 protsenti muudelt tasudelt. Eesti kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit.

2025. aasta aprilli seisuga on Eestil sellised lepingud 63 riigiga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.

Teise lugemise läbis veel 15 eelnõu.

Riigikogu lõpetas teisipäeval istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teise lugemise. Eelnõuga võetakse kehtiva õiguse struktuure kasutades üle Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumiste menetluskorda korrastav direktiiv.

Eelnõuga luuakse haldusõiguslik konkurentsijärelevalvemenetlus ja karistused määratakse väärteomenetluses sarnaselt muude valdkondadega, kus Euroopa Liidu õiguse kohaselt tuleks haldustrahvi rakendada. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks on Konkurentsiamet, kes teeb seda haldusmenetluse korras. Trahvi väärteokoosseisu täitvate konkurentsirikkumiste toimepanemise eest määrab maakohus väärteomenetluses.

Konkurentsijärelevalvemenetluses sätestatakse kogutavate tõendite ülekantavus väärteomenetlusse, mis on seni olnud konkurentsijärelevalve ja konkurentsialaste süütegude menetlemisel üks põhilisi murekohti. Samuti ei ole konkurentsialased rikkumised tulevikus enam kuriteod ja sellega kaob vajadus valida kriminaal- ja väärteomenetluse vahel.

Eelnõu asendab märtsi lõpus valitsuse poolt tagasi võetud eelnõu, milles sisaldunud haldustrahvi regulatsioon ja enesesüüstamise sätted tõid kaasa palju vastuväiteid õigusvaldkonna spetsialistidelt, misjärel valitsus otsustas eelnõu põhimõtteliselt muuta ja pakkuda välja konkurentsirikkumiste puhul olemasolevatel menetlustel tugineva käsitlusviisi.

Riigikogu viis majanduskomisjoni ettepanekul eelnõusse teisel lugemisel mitmeid muudatusi, mis tulenevad Eesti Advokatuurilt, Konkurentsiametilt ja teistelt huvigruppidelt saadud tagasisidest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Sikkut ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsioonist, samuti fraktsiooni mitte kuuluvad Jaak Aab ja Peeter Ernits.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 17 ja vastu 55 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõuga (645 SE) on kavas tühistada julgeolekumaks, mis oli kavandatud kehtima 2028. aasta lõpuni. Julgeolekumaksu asemel tõstetakse eelnõu järgi alates 2026. aastast üldine tulumaksumäär 24 protsendile ja ettevõtlustulu maksumäär 22 protsendile, et tagada riigi kaitsekulude stabiilne rahastamine ja kaitsevõime pikaajaline tugevdamine. Samuti jääb jõusse käibemaksumäära tõstmine 2025. aasta juulist 24 protsendile, mis muutub tähtajatuks.

Ettevõtetele hakkab seletuskirja kohaselt kehtima lihtne, ühetaoline ja ettevõtjasõbralikum tulumaks, kus tulumaksu tuleb tasuda üksnes jaotatud, mitte jooksvalt kasumilt. Seletuskirjas osutatakse, et muudatus on positiivne ka Eesti inimestele, eriti vähemkindlustatud maksumaksjatele, kuna tulumaks rakendub pärast maksuvaba tulu mahaarvamist. Kehtiv lahendus toonuks kaheprotsendilise maksukohustuse alates esimesest eurost.

Julgeolekumaksu rakendamine eeldas Maksu- ja Tolliametilt mitme teenuse arendust, mille vajadus eelnõu vastuvõtmisel ära langeb. IT-arenduste kulud oleks olnud hinnanguliselt 950 000 eurot tänavu, 735 000 eurot järgmisel ja 525 000 eurot 2027. aastal. Samuti eeldas julgeolekumaksu kehtestamine Sotsiaalkindlustusameti, Tervisekassa ja Töötukassa IT-arendusi, mida pole samuti pärast seaduse jõustumist enam vaja.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin, Andrei Korobeinik, Vladimir Arhipov ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Tiit Maran ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Maris Lauri Eesti Reformierakonna fraktsioonist, samuti pidasid kõne fraktsioonitud Maria Jufereva-Skuratovski ja Kalle Grünthal.

Eesti Keskerakonna, Isamaa, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga (651 SE) suurendatakse riigieelarve tulusid 26,6 miljonit, kulusid 46,5 miljonit ja investeeringuid 32,5 miljonit eurot. Lisaeelarve peaeesmärk on toetada laia riigikaitse tugevdamist.

Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks.

Lisaeelarvega kavandatakse ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Seletuskirjas märgitakse, et lisaeelarvega lisanduvad vaid uued tegevused ja tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.

Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve eelnõu 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Seetõttu suurendatakse samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit eurot.

Menetluse käigus eelnõusse tehtud muudatusega suunatakse Transpordiameti investeeringute eelarvesse 12 miljonit eurot, sealhulgas riigimaanteede koondprojekti objektile kümme miljonit eurot teede ehituseks ja taastusremontideks ning kaks miljonit eurot, et soetada riigiteede ehituseks vajalikke maid. Selleks suunatakse valitsemisala sees ümber eelarve nende investeeringute ja tegevuskulude osas, mille kulu teke lükkub järgmisesse aastasse.

Sotsiaalministeerium suunab ümber 1,9 miljonit eurot, millest lõviosa läheb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele erinevatele programmitegevustele sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS ja sotsiaaltoetuste andmeregistri STAR ülalpidamiskulude puudujäägi katteks.

Samuti sisaldab eelnõu valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu. Mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Reili Rand, Riina Sikkut, Madis Kallas, Anti Allas, Tiit Maran ja Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu ja Mart Maastik Isamaa ning Lauri Laats, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsioonist, samuti fraktsioonitud Peeter Ernits, Züleyxa Izmailova, Andre Hanimägi ja Ester Karuse.

Isamaa ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 34 ja vastu 48 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 13. juuni kell 16.

Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) eesmärk on, et inimesed saaksid hädaolukorras kindlates poodides, tanklates ja apteekides kasutada pangakaarti ka juhul, kui internetiteenus on katkenud.

Eelnõu kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajateks valitud pangad pakkuma klientidele ka võrguühenduseta kaardimakse võimalust: pank peab kliendi pangakaardi kiibile seadma sisse võrguühenduseta individuaalse limiidi ning kaupmeeste makseterminalid peavad suutma läbi viia võrguühenduseta kaardimakseid. See tagab, et inimesed saavad kriitiliselt olulisi esmatarbekaupu ehk toitu, kütust ja ravimeid osta ka siis, kui kaupmehe makseterminal tõrgub ega ole ühenduses panga maksesüsteemiga.

Eestis on elutähtsa teenuse osutajaks määratud viis panka: SEB Pank, Swedbank, Luminor Bank, LHV Pank ja Coop Pank. Kütusemüüjatest on elutähtsa teenuse osutajad Alexela, Olerex, Circle-K, Neste Eesti, Terminal, Premium 7 ja Jetoil. Toidupoodide ja apteekide osas pole elutähtsa teenuse osutajaid veel valitud.

Samuti muutub eelnõuga eraisiku põhimaksekonto ehk kõige hädavajalikumate maksetehingute tegemiseks kasutatava konto avamise ja sulgemise regulatsioon. Muu hulgas nähakse ette selged alused, mil pank saab tarbija pangakonto sulgeda. Näiteks on see võimalik rahapesu põhjendatud kahtluse korral või kui tarbija on kasutanud kontot ebaseaduslikuks tegevuseks.

Eelnõuga täpsustatakse ka riigilõivude sularahas maksmist ja nähakse ette, et asutus, kellele riigilõivu makstakse, võib otsustada, et seda saab sularahas teha ka suuremas summas kui kümme eurot.

Lisaks muudetakse eelnõuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Finantsinspektsiooni finantsvaldkonnaga seotud väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevusi.

Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) eesmärk on anda makse- ja e-raha asutustele ligipääs välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele.

Praegu pakuvad välkmaksete teenust ainult pangad, kuna üksnes neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Eelnõuga nähakse arveldussüsteemis osalemise võimalus ette ka muudele makseasutustele ja e-raha asutustele, et nemadki saaks välkmaksete turul osaleda. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundiga.

Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. Samuti võib see kaasa tuua uusi ja innovaatilisi makselahendusi, näiteks mobiilimaksete rakendusi, ning suurendab konkurentsi ka piiriüleste maksete puhul. Arveldussüsteemis osalemiseks peab makse- või e-raha asutus vastama teatud nõuetele, et tagada arveldussüsteemide stabiilsus ja terviklikkus.

Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine. Määruse nõuete täitmise kontrollimise õigus on eelnõu järgi Finantsinspektsioonil.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (604 SE) loob inimestele võimaluse loobuda elu pikendavatest tervishoiuteenustest.

Eelnõu kohaselt saavad elulõpu tahteavalduse koostada täisealised teo- ja otsusevõimelised inimesed, samuti piiratud teovõimega isikud, kui arst peab neid pädevaks oma tervise üle otsustama. Arsti kohustuslik nõustamine tagab, et otsus on põhjalikult läbi mõeldud. Soovi korral võib hiljem tahteavaldust muuta või tühistada. Tahteavaldus esitatakse tervise infosüsteemis digitaalselt, erandina ka paberil, kui inimene ei ole digipädev – sellisel juhul sisestab andmed tervishoiutöötaja.

Eelnõu kohaselt saab tahteavalduses määrata, milliseid tervishoiuteenuseid inimene elu lõpus soovib või milliste osutamise keelab. Tahteavalduses võib loobuda kõigist elu pikendavatest tervishoiuteenustest, näiteks elustamisest, kunstlikust hingamisest, sondiga toitmisest, dialüüsist, antibiootikumravist, keemiaravist ja operatsioonidest. Loobumine on seotud inimese tahteavalduses kirjeldatud terviseseisundi saabumisega, mille fikseerib arst ja mis on tahte rakendamise eelduseks. Eutanaasiat ega abistatud enesetappu ei ole võimalik tahteavaldusega soovida.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2027. aastal, et tagada piisav aeg IT-arenduste valmimiseks, arstide koolitamiseks ja avalikkuse teavitamiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul ja Riina Solman Isamaa, Margit Sutrop Eesti Reformierakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Diana Ingerainen Eesti 200 ja Lauri Laats Eesti Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) tuuakse uue ohuastmega tegevusena seadusesse väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul nõutakse kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimist. Riigikogu täiendas teisel lugemisel eelnõu sättega, mis võimaldab Keskkonnaametil pärast seaduse jõustumist väljastada nõuetele vastavuse korral registreering ka juhul, kui taotlus esitati enne seaduse jõustumist kiirgustegevusloa jaoks.

Täiskogu toetas teisigi juhtivkomisjoni teiseks lugemiseks tehtud muudatusettepanekuid. Näiteks täpsustatakse kiirgustegevuse ohuastmete määramise regulatsiooni ja sätestatakse selgelt, et kiirgustegevuse ohuastme määrab Keskkonnaamet loa või registreeringu andmise menetluse raames, juhindudes kliimaministri määrusega kehtestatud korrast.

Veel otsustas Riigikogu menetluse käigus loobuda kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõuete muutmisest. Seega jääb kehtima kiirgusseaduse praegune sõnastus, mille kohaselt on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik, kui tegu on suure ohuga kiirgustegevusega või kui kiirgustegevusloa omajal on rohkem kui kümme kiirgustöötajat.

Eelnõuga täpsustatakse ka Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustest tulenevalt muudatusi, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) lihtsustab ettevõtjate ja eraisikute halduskoormuse vähendamiseks keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsesse. Muudatuste eesmärk on korrastada keskkonnakaitselubade süsteemi, et tegevuse mõju keskkonnale oleks loaga kaasneva halduskoormusega paremas tasakaalus.

Eelnõu sisaldab muudatusi, mille kohaselt ei pea keskkonnaluba väheolulistele tegevustele enam väljastama ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. Näiteks puudutab see teede ja sildade ehitajaid, kes ei pea taotlema enam veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamiseks. Muudatus aitab kiiremini ellu viia olulisi arendusi näiteks Kaitseväe polügoonil ja Rail Balticu rajamisel.

Samuti ei pea koolid, lasteaiad ja teised juriidilised isikud eelnõu kohaselt enam taotlema jäätmekäitleja registreeringut, kui nad soovivad oma biojäätmeid kohapeal komposteerida ja nende kogus jääb alla ühe tonni aastas. Lisaks määratakse eelnõuga selgemalt keskkonnakaitse osapoolte kohustused, vähendatakse kohustuste täitmise sagedust, tehakse selgemaks järelevalveprotsesse ning seotakse keskkonnanõuded nagu loakohustus ja taotlemise protsess õiglasemalt tegevuse võimaliku keskkonnamõjuga.

Riigikogu tegi eelnõusse teise lugemise käigus täienduse, mis võimaldab veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusolekut taotleda keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. See vähendab halduskoormust, koondab info ühte süsteemi ja annab Keskkonnaametile parema ülevaate keskkonnaalastest tegevustest. Mõnel juhul saab taotleja nõusoleku automaatotsusena, millisel juhul saab tegevusega kohe alustada.

Lisaks viis parlament eelnõusse täienduse, millega lisatakse jäätmeseadusesse erand, mis vabastab põllumajandustootjad kääritusjäägi ladustamise tagatise kohustusest, kui kääritusjääki kasutatakse põllumajanduses pinnastöötluseks. Kui põllumajandustootja soovib jäätmestaatuses kääritusjääki muul viisil ise käidelda, näiteks kompostida koos muude jäätmetega, on tegu klassikalise jäätmekäitlusega ja tagatise erand ei rakendu.

Riigikogu tegi eelnõusse ka muudatuse, millega kaotatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) nõukogu puudutav erikord. Edaspidi kohalduvad sihtasutuse nõukogule üldised nõuded, mille kohaselt nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutaja oma otsusega, määrates seejuures ühe liikme rahandusministri ettepanekul. Riigikogu liikmete volitused KIKi nõukogu liikmetena lõpevad 2025. aasta 31. augustil.

Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas seitse ja vastu 42 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu jätkas istungil valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teist lugemist, mis juhtivkomisjoni ettepanekul maikuus katkestati.

Eelnõu eesmärk on soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatustega soovitakse hõlbustada riigi eriplaneeringute ja tuuleparki kavandavate omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist ning tagada selle protsessi õigusselgus. Selleks täpsustatakse kehtivaid eriplaneeringute koostamise rahastamise üleandmise sätteid ja menetlusnorme. Samuti muudetakse riigi eriplaneeringu, sealhulgas asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostööd ning kaasamist puudutavaid menetlusnorme.

Eelnõuga täpsustatakse ka tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise sätteid, et tagada õigusselgus ning tasu õiglases määras maksmine ja jaotamine elanikele ning anda kohalikele omavalitsustele suurem paindlikkus tasu maksmise üksikasjade üle otsustamisel. Selleks täpsustatakse tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksmise algust, milleks on tuuleelektrijaama ehitamise ja tuuleenergiast elektrienergia tootmise alustamise aeg.

Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasule kehtestatakse vahemaksuperiood. Vahemaksuperiood on ajavahemik, mil tuuleelektrijaam juba toodab tuuleenergiast elektrienergiat, kuid tuuleelektrijaamal ei ole veel kasutusluba. Uue tasuperioodi jooksul makstakse tasu 70 protsenti tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust. Täpsustatakse ka omavalitsuste poolt elanikele makstava tasu sätteid, arvestades praktikas tekkinud küsimusi. Eelnõuga seotakse kohalike omavalitsuste määra kehtestamine lahti eelarveaasta algusest. Edaspidi jõustub määr kuus kuud pärast vastuvõtmist.

Teisel lugemisel viidi eelnõusse muudatus kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse vastuvõtmise otsuse nõude kehtetuks tunnistamiseks ning elektrituruseaduse muudatused, et kohendada taastuvenergia vähempakkumiste regulatsiooni.

Riigikogu otsustas majanduskomisjoni ettepanekul 7. mail eelnõu teise lugemise katkestada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata viis tööpäeva. Muudatusettepanekute loetellu kanti kümme ettepanekut, millega näiteks täpsustatakse, et kui eriplaneeringu asukoha eelvalik sobib, siis eraldi otsust enam ei tehta, vaid selle saab suunata otse kehtestamisele. Seetõttu sätestatakse ka projekteerimistingimuste ja hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused asukoha eelvalikus. Eelnõusse tehti teisigi õigusselgust suurendavaid täpsustusi.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna ja Mario Kadastik Eesti Reformierakonna fraktsioonist.

Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 12 ja vastu 45 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) soodustab kestlike lennukikütuste kasutamist ärilises lennutranspordis ning viib seaduse kooskõlla Euroopa Liidu määrusega, kus käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestlikule lennutranspordile.

ELi määruse eesmärk on soodustada kestlike lennukikütuste tootmisvõimaluste avardamist ning vältida ühenduse lennutranspordituru killustumist, võimalikke konkurentsimoonutusi ja ebaausaid tankimisvõtteid. Eelnõuga täpsustatakse kestlike lennukikütuste tarnimist ja aruandlust käsitlevaid nõudeid, määratakse Eesti pädevateks asutusteks Keskkonnaamet ja Transpordiamet ning nähakse ette järelevalve ja vastutusega seotud normid.

ELi määrust kohaldatakse vaid tsiviillennunduse äriliseks lennutegevuseks kasutatavate õhusõidukite tankimisele. Eestis mõjutab see enim ASi Tallinna Lennujaam, mis peab tagama kestlike lennukikütuste kättesaadavuse lennujaamas, samuti mõjutab see Tallinna lennujaama lennukikütuse tarnijaid ning Eestis tankivaid lennuettevõtjaid.

Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Maastik Isamaa ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas kuus ja vastu 42 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (518 SE) ajakohastatakse spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.

Peale dopinguvastaste reeglite tuleb edaspidi järgida kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid ning teisi spordieetika reegleid, mille on sätestanud rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, rahvuslik olümpiakomitee või spordialaliidud. Koos sportlastega peavad dopinguvastaseid reegleid järgima ka spordikohtunikud ja taustapersonal. Samuti sätestatakse alused, kuidas nõuda väljamakstud summad tagasi neilt, kes on ausa spordi reegleid rikkunud.

Eelnõuga täpsustatakse spordialade loetelu, mille puhul on võistluste korraldamisel vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba. Muudatuse järgi ei pea kohalikult omavalitsuselt korraldusluba taotlema spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis hetkel loa taotlemist nõuavad. Samas tuleb edaspidi taotleda luba mootorispordiürituste korraldamiseks, kus on olnud turvalisusega probleeme ja riskid suuremad.

Eelnõu kohaselt tõuseb vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär 20 eurolt kuni 45 eurole päevas. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määr 2000 eurolt 20 000 eurole.

Riigikogu viis teisel lugemisel eelnõusse täienduse, mis võimaldab treeneri tööjõukulu toetuse andjal töödelda laste ja noorte puuete andmeid, et kontrollida treeningrühma suurust. Eesmärk on võimaldada puudega noori ja lapsi treeningrühma arvestada kahekordse koefitsiendiga, misläbi võib treeningrühm treenerile tööjõukulu toetuse eraldamiseks olla määruses sätestatust väiksem. See aitab puudega noori ja lapsi paremini treeningrühmadesse arvata, nende treenimisvõimalusi parandada ja liikumisaktiivsust suurendada.

Samuti toetas Riigikogu muudatust, mille järgi saab spordiürituste korraldamiseks taotleda kuni üheks aastaks hooajaluba, kui võistlus toimub samas kohas, samale sihtrühmale ja samade turvanõuetega. Eesmärk on vähendada võistluste korraldajate halduskoormust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) sätestab esimest korda seaduse tasemel teaduseetika üldised põhimõtted ja kohustused ning Eesti Teadusagentuuri ülesanded selle korraldamisel. Teadusagentuuri juurde luuakse teaduseetika komitee, mis hakkab kooskõlastama näiteks inimuuringute läbiviimist.

Eelnõuga korrastatakse teaduse riigipoolset rahastamist. Senine baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks, mis jaguneb baasrahastuseks ja tulemusrahastuseks. Baasrahastuse määramisel arvestatakse asutuse viimase kolme aasta rahastust, tulemusrahastuse puhul aga asutuse tulemusi. Olulise muudatusena jaotatakse tegevustoetuse maksmine edaspidi kahe ministeeriumi vahel – riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste tegevustoetust maksab ka edaspidi Haridus- ja Teadusministeerium, erasektori teadus- ja arendusasutuste tegevustoetuse maksmine läheb üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Menetluse käigus täiendati eelnõu sättega, mis näeb ette, et asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb vähemalt 70 protsendi ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30 protsendi ulatuses tulemusrahastuseks.

Kõik teadus- ja arendusasutused peavad tegevustoetuse ja riiklike uurimistoetuste saamiseks olema positiivselt evalveeritud. Evalveeritud ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadustöö kvaliteedi hindamine toimub edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames, et vähendada õppeasutuste hindamistega seotud koormust ja bürokraatiat.

Uuendatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilist juhtimist. Valitsusele nõuandva teadus- ja arendusnõukogu töölauale jõuab selgemalt innovatsioonipoliitika. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavatele ministritele nõuandvate teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse ministeeriumite ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. Riigikantseleile antakse ülesanne koordineerida avaliku sektori innovatsioonialaseid tegevusi. Samuti täpsustatakse ministeeriumide ülesandeid oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitegevuste planeerimisel, korraldamisel ja rahastamisel ning vastava info edastamisel Haridus- ja Teadusministeeriumile.

Uue osapoolena teadus- ja arendustegevuse riiklikul korraldamisel sätestatakse seaduses rakendusuuringute keskus.

Teise lugemise käigus täiendati ka innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse osaliste, teadlaste, samuti üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tava termineid. Jõustumist puudutava muudatuse järgi on seadus kavandatud jõustuma 1. oktoobril.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (viisaotsuse vaidlustamine) eelnõuga (603 SE) kehtestatakse viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise õigus. Praegu viisa andmisest keeldumise korral taotlejal kohtusse pöördumise õigust ei ole. Euroopa Kohus leidis 2017. aasta kohtuasjas, et liikmesriigid peavad ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste kohtus vaidlustamise menetluse. Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus ja 29. jaanuaril esitas Komisjon ELi Kohtule Eesti vastu hagiavalduse. Lisaks tunnistas Riigikohus oma 22. jaanuari 2025 otsuses välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab viisa andmiseks kaebuse esitamise halduskohtule olukorras, kus taotleja viibis viisamenetluse ajal Eestis. Eelnõuga kehtestatakse senise kaheastmelise vaidemenetluse asemel kohustuslik üheastmeline vaidemenetlus, pärast mida saab viisaotsuse ja vaideotsuse kaevata halduskohtusse. Vaide läbivaatamise riigilõivu määr tõstetakse 80-lt 160 eurole.

Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa, Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist.

Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas viis ja vastu 41 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse, riigihangete seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (623 SE) peaeesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, et töötlemislubade taotlemine oleks senisest paindlikum.

Eelnõuga muudetakse juriidiliste isikute usaldusväärsuse hindamise ja riigisaladuse töötlemise õiguse lubamine kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks. Seletuskirjas märgitakse, et muutunud julgeolekuolukorras eeldavad liitlasriigid Eesti juriidiliste isikute ja tarneahelate üha põhjalikumat kontrolli, et oleks tagatud meie usaldusväärsus. Seega peab selge ja tõhus õigusraamistik toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet välisriikides.

Eelnõu eesmärk on kehtestada regulatsioon, millega Eesti ettevõtjad ei tunnetaks salastatud teabe töötlemisega seotud nõudeid kui ebamugavat kohustust, vaid neil tekiks endal soov ja motivatsioon sätestatud tingimustele vastata.

Teisel lugemisel täiendas Riigikogu eelnõu sättega, mille kohaselt kehtestab kaitseminister sõjalise otstarbega asja salastamistaseme ja -tähtaja iga sõjalise asja puhul eraldi, et teavet saaks vajadusel kaitsta riigisaladusena. Samuti viis parlament eelnõusse muudatused, millega täiendatakse riigihangete seadust kaitse- ja julgeolekuvaldkonda puudutavate eranditega.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõuga (632 SE) reformitakse esimese ja teise astme kohtute halduskorraldust, et see oleks selgem, tõhusam ja autonoomne. 

Praegu tegelevad kohtuhaldusega Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise nõukoda, kohtute esimehed, kohtudirektorid ning teatud osas ka Riigikohus. Selline hajutatud vastutus killustab süsteemi ja muudab selle raskesti juhitavaks.

Eelnõu järgi antakse suurem osa kohtuhaldusülesannetest ministeeriumilt üle kohtutele endile. Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks luuakse senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamisel kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN). Kui senine organ on pigem nõuandev ja kooskõlastav, siis KHAN hakkab olema kohtuhalduse kõrgeim otsustuskogu. See suunab kohtute arendamist ja korraldab haldusotsuseid strateegilisel tasandil. Seega kasvab märkimisväärselt kohtunike otsustusõigus nii tugiteenuste kui ka kohtute arengusuuna üle.

Samuti moodustatakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele igapäevaseid tugiteenuseid, nagu tõlkimine, arhiveerimine ning finants- ja varahaldus. KHT võtab üle senised ministeeriumi kohtuhalduse ja kohtudirektorite ülesanded. Teenistust juhib viieks aastaks ametisse määratud direktor, kelle tegevust kontrollib kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

Teise lugemise käigus tegi Riigikogu eelnõusse muudatusi, näiteks korrigeeriti huvigruppide tagasisidet arvestades seaduse jõustumise ajakava nii, et uuele kohtuhaldusmudelile üleminekuks on varasemast rohkem aega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Toomas Uibo Eesti 200 fraktsioonist.

Eesti 200 fraktsioon tegi Riigikohtu esimehe märkustele viidates ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepanekut toetas 41 Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu teine lugemine katkestati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. juuni kell 17.15.

Esimese lugemise läbis kaks eelnõu.

Esimesel lugemisel on valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE), mille eesmärk on võimaldada tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Eelnõu järgi saab osakoormusega töötaja soovi korral teha lisatunde kuni täistööaja täitumiseni. Eelnõuga soovitakse vähendada tööandjate soovi sõlmida võlaõiguslikke lepinguid, nagu töövõtuleping või käsundusleping, mis ei taga töötajatele piisavaid sotsiaalseid tagatisi ja vajalikku tööalast kaitset.

Eelnõuga kehtestatakse paindliku tööaja kokkulepetele ka nõuded: töötaja võib lisatundide tegemisest keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on selgelt välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.

Samuti reguleerib eelnõu küsimust, kui palju peab töötaja saama nädalas järjest puhata. Sätestatakse põhimõte, et töötajale tuleb kord nädalas tagada tavapärase tööaja arvestuse korral 48 ja summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi järjestikust puhkeaega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vladimir Arhipov Eesti Keskerakonna ja Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 16 ja vastu 33 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõuga (598 SE) soovitakse sätestada üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo staatus, korraldamise kord ja põhimõtted ning määrata kindlaks riigi ja kohalike omavalitsuste rahalised ja korralduslikud kohustused laulu- ja tantsupidude traditsiooni elujõulisuse tagamisel. Eelnõu eesmärk on laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoida, arendada ja järeltulevatele põlvedele edasi anda.

Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Tõnis Lukas.

Istung lõppes neljapäeval kell 4.39.