Lasva vallas on Pikakannu kooli tegevust vaadatud seni pigem kui ohtu, ent kooli tegevus kätkeb endas terve rea võimalusi, mis aitavad valla positsiooni parandada.

Ühelt poolt võib mõista valla juhtkonna hirme, sest Lasva valla ainus munitsipaalkool – Kääpa kool võistleb oma Võru-lähedase asukoha tõttu linna koolidega ja on selge, et taseme poolest muutub suurte linnakoolidega võistlemine üha raskemaks. Kuivõrd Lasva vald õpilasi linnale kaotab, siis on põhjendatud valla juhtkonna soov kõik olemasolevad õpilased vähemalt oma valda ühte kooli kokku koondada. Lasva valla juhid pole rumalad, nad teavad, et Pikakannu lapsed suure tõenäosusega Võrru kooli käima ei hakka, seetõttu oli Pikakannu kooli sulgemine kindla peale minek. Kääpa kooli sulgemine oleks tähendanud poolte õpilaste kaotust linna koolidele.

Teiselt poolt ei maksa Pikakannu kooli veel maha kanda. Lasva valla esindajad pole küll olnud eriti aktiivsed „Tule maale” üritustel, kus Võrumaa võimekamad omavalitsused meelitavad endale elanikke juurde, aga kool on üks võimalus omale lihtsa vaevaga elanikke juurde saada. Rosma kool on siin suurepärane näide, kus väike erakool on muutunud legendiks terves Eestis, nii et kooli pärast tullakse Põlva valda elama isegi Tallinnast. Lapse elukeskkond muutub ajaga vanemate jaoks üha olulisemaks, mistõttu võib arvata, et Pikakannu kooli pärast hakkavad inimesed ükskord Lasva valda kolima. Kool on sarnane Nõnovale rajatava erivajadustega inimeste töökeskusega, kus samuti on oodata tervete perede kolimist kui mitte Lasva valda, siis vähemalt Võrumaale.

Lasva valla juhid ei soovi küll Pikakannu koolis õppimist toetada analoogselt teiste koolidega, aga seegi pole pikas perspektiivis eriti tark otsus. Praegu maksab Lasva vald nii-öelda täie rauaga oma laste õppimise eest Võrus ja mujal omavalitsustes, aga mitte omaenda vallas Pikakannu koolis. See on pehmelt öeldes rumalus. Valla juhtkonnale ei pruugi meeldida kooli juhid, aga nad on kõigele vaatamata oma inimesed.