Marat Kahre: korstnapühkija on puhastusteenindaja, ennetustöötaja ja hingekuulaja ühes isikus

Kuigi korstnapühkijad soovitavad küttekolded üle vaadata ja korstnad puhastada eeskätt kevadel, on kuldsete nööpidega meestel sügiskuudel alati käed tööd täis. Miks on mõistlik korstnapühkija kutsuda pigem kevadel, milline on nende töö ja mida nad pererahvalt ootavad, sellest räägime korstnapühkija Marat Kahrega.

Alustame algusest. Miks siis ikkagi on mõistlik kutsuda korstnapühkija pigem kevadel?

Marat Kahre: On tõepoolest välja kujunenud, et korstnapühkijate töös on kõrghooaeg kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Kindlasti on mõttekas korstnapühkija kutsuda kevadel, sest ikka võib juhtuda, et ilmneb mõni konkreetne viga, mis vajab kindlasti parandamist. Suvel saab parandustöid rahulikult planeerida, sest küttehooaja algus peale ei pressi. Kui aga praegusel ajal peaks selguma, et näiteks korsten vajab tõsisemat kohendamist, siis selleks tööks võib olla ilmastikku silmas pidades pöördumatult hilja.

Seadusest tulenevalt peab professionaalne korstnapühkija eramute kütteseadmed üle vaatama vähemalt korra viie aasta jooksul. Kas sellest tulenevalt suhtutakse korstnapühkijasse sõbralikult või võetakse ametimees vastu hoopis kortsus kulmuga, viidates näiteks möödapääsematule kulutusele?

M. K.: Eks vastuvõtte ja vastuvõtjaid on erinevaid, aga ma ise olen küll kogenud valdavalt sõbralikku suhtumist. Korstnapühkija on siiski inimese aitaja ning tema põhiline tööülesanne on tagada ohutus ja kütteseadmete efektiivsus. Kui küttesüsteem on puhtaks saanud, siis on toimunud midagi väga toredat ja head, sest see maja saab justkui puhtamalt hingama. Nii nagu inimene, kui ta oma hingevalu kellagagi jagab, tunneb kergendust ja saab seesmiselt närivast rämpsust lahti, nii hakkab ka maja küttesüsteem pärast korstnapühkija külaskäiku vabamalt hingama. Seega võib korstnapühkijat võrrelda ka tervendajaga.