Menu

Ettevõtlik Kanepi vald: Elu Võrumaa põhjapoolses naabervallas Kanepis

Kanepi vallavanem Aivar Luts: „Nii omalaadset ettevõtet nagu Kanepi vallas asuv Autostils Tehnika ei tea Eestis teist olevatki.”  Foto: TAIMI PLADO

• Kanepi vald: elanike arv 2604, 20–64aastaseid 1405. •

Eestlane on aastasadu armastanud end võrrelda naabritega ja tundnud heameelt, kui on saanud neid üle trumbata. Võrumaa põhjapoolsel naabril Kanepi vallal läheb üsna hästi. Vähemalt sama hästi kui igal keskmisel Eestimaa vallal. Vallavanema Aivar Lutsu sõnul on elanike arv viimase 18 aasta jooksul vähenenud 400 inimese võrra ja selle protsessi peatumist ei ole ette näha. Selline rahvastikutendents on iseloomulik kõigile valdadele, mis just linnade külje all ei asu. Vaatamata pikaajalisele sihipärasele regionaalpoliitikale on Euroopas linna- ja maainimeste suhe 80:20. Eestis on niisuguse suht-arvuni veel pikk tee. Ilmselt ei leia meiegi vallad häid vahendeid, millega inimesi maale kinnistada ja protsessi tuleb suhtuda kui elu loomulikku arengusse.


Konkurents valdade vahel


Kuigi vallad otseselt omavahel ei konkureeri, võib öelda, et teatud võistlus siiski käib elanike pärast, kelle maksudest moodustub kohalike omavalitsuste tulubaas. Noored pered aktsepteerivad elukohana piirkondi, kus on lasteaed, kool, emal-isal töökoht ja ka pood, kust osta vähemalt esmatarbekaupu. Üks inimesi küladesse kinnistavatest teguritest on maa omamine. Maa on aga liikumas suurtootjate kätte. Kui inimesel ei ole maad, siis ei teki ka sidet külaga ja mugavamate elutingimuste tagamiseks vahetatakse elukohta kergemalt. Aivar Lutsu sõnul on need valla inimesed, kes ei ole kohapeal hakkama saanud ja läinud tööle välismaale. Algul läheb tavaliselt mees ja siis kogu pere järele. „Elu on näidanud, et seal saadakse hakkama. Lapsed hakkavad käima lasteaias ja koolis ning keegi ei mõtle enam tagasi tulla,” lausub Luts.


Kanepi vald on püüdnud kõike teha, et inimesed sealt ei lahkuks. Lastel on olemas lasteaiad, gümnaasium, tegutsevad mitmed huviringid, noortekeskus, seltsimaja. „Määravaks saab aga siiski töökohtade olemasolu, kuid ettevõtluse toetamisel on meie võimalused väga väikesed,” sedastab Luts.


Alustavale ettevõtjale on antud toetust 10 000 krooni, mis on suurema ettevõtlusega alustamiseks väga väike. Paar füüsilisest isikust ettevõtjat on seda stardikapitalina kasutanud ja tegutsevad seni päris edukalt. Üks neist alustas maitse- ja ravimtaimede kasvatamisega ning teine antiikmööbli restaureerimisega. Kohalik omavalitsus võib küll luua sotsiaalseid töökohti, nagu olid 2012. aasta alguseni Tallinna bussides reisisaatjad, kuid nende kulu on suurem kui tulu ja niisugust pillamist saab endale lubada ainult pealinn.


Suurim tööandja on riigikapitalil põhinev ettevõte


Kanepi vallas on registreeritud ettevõtteid 60. Kümmekond neist on aktsiaseltsid ja ülejäänud enam-vähem võrdses osas füüsilisest isikust ettevõtjad või osaühingud. Võib öelda, et vallal on vedanud, et Kanepi külje all asub sotsiaalministeeriumi haldusalas ja 100 protsenti riigikapitalil põhinev ASi Hoolekandeteenused hallatav Erastvere hooldekodu. Erihoolehoolekandeteenuseid pakkuv asutus on valla suurim tööandja, pakkudes teenistust ligi 90 inimesele.


Vallavalitsuse allasutustes on palgal 85 inimest. Suur osa neist töötab lasteasutustes – gümnaasiumis ja kahes lasteaias. Lisaks on valla ülal pidada kolm raamatukogu, noortekeskus, seltsimaja, Põlgaste pansionaat.


Kolmas suurem tööandja on Põlgastes asuv Arke Lihatööstus, mille poolesajast töötajast on umbes kolmandik Kanepi valla elanikud.


Valla käibelt suuremad ettevõtted tegelevad põllumajandusega, aga tööd nad kohalikele elanikele üldjuhul ei anna. Turismiteenuste pakkujaid ja puidutööstusi on enam-vähem võrdselt. Täiesti arvestatav tööandja on ka kaubandus. Tarbijate ühistul on juba pikemat aega plaanis ehitada Kanepisse suurem pood. Praegune võimaldab pakkuda liiga väikest kaubavalikut ja aleviku elanikud on sunnitud suuremad sisseostud tegema kas Võrus, Põlvas või Tartus.


Vallavanema hinnangul ei ole majanduslangus kohalikele ettevõtetele laastavalt mõjunud. Pankrotiga lõpetasid üksikud ettevõtted, peamiselt puidufirmad. Põllumajandusettevõtted on praeguseks järjepidevuse taganud ning nende tegevust majandustõusud ja langused väga ei mõjuta. Kuna valla elanikud käivad tööle ka Põlvasse, Otepääle, Tartusse, Võrru ja Antslasse, siis avaldas sealsete ettevõtete käekäik mõju ka Kanepi valla inimeste tööpuudusele. 2007. aasta alguses oli registreeritud töötute arv kõige madalam – 16. Möödunud aasta algul saavutas vastav näitaja aegade maksimumi – 134.


Kanepis valmivad 150 000 eurot maksvad sportautod


Valla kõige laiahaardelisemaks ettevõtteks nimetab vallavanem Kanepi valla piiril asuvat Eesti ja Läti omanikega osaühingut Autostils Tehnika. Firma ühe omaniku Aivar Partsi sõnul tegelevad nad kõigega, mis kuulub autospordi alla. Mees ise on selle valdkonnaga seotud olnud juba 30 aastat. Firmas ehitatakse võistlusautosid, hooldatakse neid ja renditakse. Nende valmistatud masinad sõidavad kõikidel maailma autospordiüritustel. Peamine turg on Venemaa.


„Idanaaber valib spordiala harrastamiseks odavama variandi – auto rentimise. Eestlased eelistavad ise autoparki omada, mis on tegelikult palju kallim,” selgitab Parts.


Kohe-kohe on auto minemas Uraalidesse, Karjalasse ja Kesk-Venemaale Moskva oblastisse. Rentimisteenust kasutades viiakse auto tellijale treileriga kohale ja hooldatakse kogu võistluse vältel. Juhi ülesandeks on ainult sõitmine.


Ühe ümberehitatud võistlusauto maksumus on 150 000 eurot. Üks rehv maksab 400 eurot ja ühel võistlusel kulub kaheksa rehvi. Üks liiter bensiini maksab kuus eurot ja seda kulub võistluste käigus keskeltläbi 150 liitrit.


„Kui auto võistluste käigus terveks jääb, siis on ühe võistluse kulu ligikaudu 10 000 eurot. Kui aga võssa paneb, siis lisanduvad veel remondikulud,” võtab Parts võistluse kulud kokku.


Praegu on ehitamisel kuus Mitsubishi Lancer EVOt. „Mitsubishi on parem ja taskukohasem kui Subaru,” põhjendab Parts automargi valikut. Hooldamiseks võetakse aga ka Hondasid.


Firmas tööd leidvate inimeste arv sõltub vajadusest. „On võistlusi, kus meie autosid on väljas üks, aga on ka selliseid, kus neid on kaheksa,” selgitab Parts.


Kuigi nimetatud alaga tegelemine on ülimalt kallis, ei suudeta olemasolevates ruumides enam piisavalt toota, et nõudlust rahuldada, ja ees ootab laienemine. Globaalne majanduslangus ei ole firma tegemistele mingit mõju avaldanud. Turg aina laieneb ja käibenumbrid on väga head.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD