Riigikogu liige Raimond Kaljulaidi (SDE) sõnul keelas siseminister Igor Taro (Eesti 200) riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmetele avalikult öelda, kui palju on väljastatud lube inimeste varjatud jälgimiseks, kirjutab Postimees.
Taro tutvustas riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile andmeid selle kohta, kui palju lube on inimeste varjatud jälgimiseks Eestis antud ning milliseid jälitustoiminguid ja kui paljude inimeste suhtes on aastate kaupa tehtud.
"Pärast komisjoni istungit tuli ministrilt e-kiri, et see ülevaade on vaid asutusesiseseks kasutamiseks. Olen selle vaidlustanud. See on täielik jama, millesse minister on end süvenemata ja kogenematusest sisse mässida lasknud. Mina ei leia seadusest ühtegi alust sellist teavet salastada," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias. Ta rõhutas, et seadus ütleb, et üldistatud statistilisi ülevaateid ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks.
"Ministri poolt komisjonile esitatud ülevaatel ei olnud märget selle kohta, et tegu on asutusesisese teabega, ega ka alust. Minister isegi ei teadnud komisjoni istungil, kas see on asutusesisene teave või mitte. Küsisime mitu korda. Võiksin selle ülevaate siia põhimõtteliselt üles panna, aga austusest riigi vastu ma ei tee seda, vaid annan ministrile võimaluse ise piirangu tühistada ja teabe avaldada," kirjutas poliitik.
Kaljulaidi sõnul, peaks Taro, kui ta ei soovi teavet avalikustada, seda põhjendama.
"Teave, millest me räägime, on otseselt seotud advokaadi Paul Kerese hiljutise tõdemusega, et keegi täpselt ei tea kui paljusid Eestis on pealt kuulatud või varjatult jälgitud. Sellele on tähelepanu juhtinud ka advokaat Carri Ginter. Kas keegi seda üldse teab? Ma väidan nende ministri tabelite pealt, et paraku mitte," kirjutas Kaljulaid.
Praegune usalduskriis kahjustab õigusriiki – keegi sellest ei võida. Salastamine ja keerutamine teeb asja ainult hullemaks, leidis poliitik. Tema sõnul puudutab varjatud jälgimine tuhandeid inimesi, kellest enamik ei teosta avalikku võimu ja keda riik pole kahtlustanud üheski seaduserikkumises.
"Prokuratuur on vahepeal ka täpsustanud, mis asjaoludel teavitatakse inimesi, kui neid on pealt kuulatud. Sellest täpsustusest ilmneb, et kui juhuslikult on näiteks tundide kaupa pealt kuulatud riigikogu liikmeid, aga ka peaministri, presidendi, või õiguskantsleri jutuajamisi, siis ei pea neid sellest teavitama. Huvitav...," lõpetas Kaljulaid.
