Menu

.      

Muinsuskaitseseaduse paindlikum pale loob sujuvamad suhted omanikega

  • Kirjutas Heleri Lakur

Muinsuskaitseameti Võrumaa nõuniku Tiina Pettai sõnul saab küsimuste korral alati nõu küsida. Foto: AIGAR NAGEL

Alates 1. maist jõustus uus muinsuskaitseseadus, mis tõi kaasa muinsuskaitsesüsteemi kaua oodatud paindlikkuse ja loob esimest korda kompensatsioonisüsteemi mälestiste omanikele, mille alusel hüvitatakse osaliselt kulutused uuringutele ja muinsuskaitselisele järelevalvele.

Võru vanalinn on üks nendest muinsuskaitse piirkondadest, mis kuulub riikliku kaitse alla, rääkimata erinevatest kultuurimälestistest piirkonnas. Uurisime, milliseid olulisemaid muudatusi on kaasa toonud uus seadus mälestiste omanike jaoks.

Mis vahe on restaureerimisel ja remondil?

Võru linnas ja maakonnas asuvate hoonete ajalugu on pikk. Linna tõeliseks väärtuseks peetakse autentsena säilinud puitelamuid. Praeguses tänavapildis riivavad need ehitised ilmselt põhjusega silma, kui peale vaadates naabrist paremini ehitama kutsuvad. On ka häid näiteid taastatud vanadest puitelamutest kesklinnas, kuid neid on vaid üksikud. Mis siis ikkagi teeb omanike jaoks vanade hoonete taastamise nii ajamahukaks ja tülikaks?

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja
digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD