Maiki Joakit (27) on väikesest tüdrukutirtsust peale maalimisega tegelenud. Maalimise kui põhitegevuse juurde jõudis ta alles nüüd, mitukümmend aastat hiljem. Kunstnikuna leiba teeniv naine ei karda elus riske võtta ja loobus isegi palgatööst, et oma unistused ellu viia.

Tagasi Võrumaale tõi igatsus

Viimane aasta on Maiki Joakiti jaoks olnud teistsugune kui varem. Ta tuli ära palgatöölt, et tegeleda sellega, mille järele süda ja hing ihkasid. Et maalida ja olla loodusele lähemal. Ta on õppinud veiniteadust, töötanud Tallinnas veinilao kaupluse juhatajana, hiljem ka ostu- ja müügijuhina, kuid ükski elukutse pole teda jäägitult paelunud niimoodi, nagu seda on maalimine. „Elasin mõnda aega ka Soomes, aga hing ihkas ikka Võrumaale,” ütleb ta heldinult.