KÜSIMUS–VASTUS • Seekord uurisime toompealastelt, milliseid emotsioone äratab neis üks siitkandi valusamaid probleeme – väikeste maakoolide kinnipanek. Kui Pikakannu põhikooli sulgemise mõistis hukka enamik vastajaist, siis Vana-Antsla kooli osas olid näiteks Ülo Tulik ja Tarmo Tamm kardinaalselt erinevat meelt – Tuliku arvates tõstab see hariduse kvaliteeti, Tamme hinnangul toob aga kaasa piirkonna hääbumise. Inara Luigase meelest on aga koolide kinnipanek põhjustatud sellest, et oleme liiga kaua lasknud valitseda liigliberaalsel Reformierakonnal ja
IRLil. Huvitava vaatenurga esitab ka Heimar Lenk – tema leiab, et üha rumalamaks jääv rahvas on valitsevate parteide huvides.

Küsisime:
1. Milline on teie seisukoht maakoolide sulgemise osas? Võrumaal on sulgemisohus Pikakannu põhikool ja Vana-Antsla kutsekeskkool. Kas peate nende sulgemist vajalikuks või ei ja miks? 2. Millisesse kooli olete pannud või eelistaksite panna oma lapsed?

Valdo Randpere (Reformierakond): Põhikool peab olema kodu lähedal ja selle kinnipanemiseks peavad ikka olema väga tõsised põhjused. Näiteks see, et ühtegi last ei ole enam kooli läheduses. Gümnaasiumid ja kutsekeskkoolid peavad eelkõige suutma pakkuda kvaliteetset haridust. Kui seda ei suudeta ja õpilaste arv on ka kasin, siis on targem ehk mõne teise kooliga kokku minna, et nii saavutada parem kvaliteet suuremale arvule õpilastele.

Oma laste suhtes valisin kooli selle järgi, et see asuks mu töökoha lähedal, sest peale kooli on nad algusest peale ka spordiga tegelenud ja kodulähedase põhikooli läheduses selliseid sportimisvõimalusi polnud.

Urmas Klaas (Reformierakond): Igal koolil on oma nägu, iga kool on eriline ja kordumatu.
Olen käinud koolides, kus on keskmisest vähem õpilasi, kuid igas detailis on märgata, et valitseb sügav tahe seda kooli pidada, arendada. Omavalitsus koolipidajana pingutab, õpetajad annavad endast maksimumi ja arendavad end pidevalt, õpilased tahavad hommikul kooli minna, lapsevanemad aga hoolivad koolist igati ning räägivad kaasa kooli hoolekogu näol.

Paraku olen näinud ka koole, kus õpilasi on piisavalt, kuid kooli vaim on nõrk ja ka õpitulemused sellest johtuvalt viletsad. Tahan öelda, et kool on väga keeruline ja mitmedimensiooniline organism ja ühe vitsaga lüüa kõiki ei ole õige. Seepärast on hea, et koolipidajaks on meil omavalitsused, kes peaksid kohapeal kõige paremini nägema, kuidas kooli arendada.

Paraku on nii, et mitte kõik ja kõikjal pole aru saanud, et me peame suuremat tähelepanu pöörama põhikoolidele. Põhikoolides laotakse vundament lapse edasiseks eluks. Koolist väljalangemine, põhikoolijärgselt kutsekoolis mittetoimetulek, probleemid gümnaasiumiastmes, probleemid selliste isikuomadustega nagu hoolimatus, laiskus, soovimatus pingutada jpm – neid saaks korralikus põhikoolis rohkem ära hoida.

Põhikool peab olema võimalikult kodu lähedal. Mida väiksem laps, seda lähemal peab kool olema. Gümnaasiumisse ja kutsekooli võib ka kaugemale käia.

Soovitan omavalitsustel koolipidajatena rohkem selle peale mõelda, et koolid ei ole telliskividena ühesugused, et pole vahet, kuidas neid ritta seada. Kui erinevatel põhjustel tuleb päevakorda kooli sulgemine, peab see olema kogukonnaga põhjalikult läbi räägitud ja kokku lepitud, kuidas edasi minnakse.

Ülo Tulik (IRL): Maakoolide sulgemise osas on seadusest tulenevalt otsustajaks kohalik omavalitsus. Räägime tihti, et kodukoha lähedal on mõistlik säilitada vähemalt algkool ja siis põhikool. Tegelikud numbrid räägivad aga, et viimase 20 aasta jooksul, kui oleme iseseisvad olnud, oleme sulgenud üle 80 algkooli, märksa vähem põhikoole ja ainult üksikud keskkoolid või gümnaasiumid.

Olen veendunud, et üks põhjustest on just asjaolu, et otsustaja on olnud kohalik omavalitsus. Nagu Pikakannu kooligi puhul võib välja tuua, on seda otsust lihtsam teha, sest kooli allesjäämise pooldajaid on lihtsalt vähe ja otsuse vastuvõtmine ei ole nii valuline. Pikakannu kooli puhul oleks mina kindlasti kaalunud ühise kooli moodustamist Kääpa kooliga, aga usun, et seda ka tehti ja ilma kohalikke olusid teadmata ei taha ma hukka mõista Lasva valla volikogu otsust.

Vana-Antsla kutsekeskkooli sulgemisest kuulen esmakordselt. Tean, et see kool soovitakse liita Võrumaa kutsehariduskeskusega, ja arvan, et see on õige ettevõtmine. Veel kümmekond aastat tagasi oli meil ligi 90 kutseõppeasutust praeguse 50 asemel. Meie kutseõppeasutused on hetkel Euroopa mõistes ühed paremini varustatud koolid nii õppevahendite kui õpetajate osas. Kas see oleks olnud nii, kui meil oleks neid koole jätkuvalt 90? Kahtlen selles sügavalt, sest vaevalt oleksime suutnud kaasata Euroopa struktuurifondide vahendeid nendesse koolidesse sama edukalt, kui seda nüüdseks teinud oleme. Usun, et selle liitumise oleksime pidanud ära tegema juba varem, aga ka praegu ei ole sellega hiljaks jäädud. Tähtis on minu arvates nende tegevuste säilitamine, millega selles koolis hetkel tegeldakse, ja leian, et koolis hariduse kvaliteedi tõstmiseks on liitumine vajalik.

Meie pere viiest lapsest on neli alustanud kooliteed nüüd juba suletud Võrusoo põhikoolis. Vanim neist lõpetas Kreutzwaldi gümnaasiumi ja kolm järgmist on lõpetanud Parksepa keskkooli. Kõige noorem laps õpib viimati nimetatud koolis. Nagu iga lapsevanem, olen valinud kooli, kus lapsel on soovi korral võimalik saada hea haridus. Arvan, et ei ole halba valikut teinud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Arvan, et koolide sulgemisse tuleks suhtuda väga suure ettevaatlikkusega ja iga ettevõetud samm peaks olema väga läbi kaalutud. Põhi- ja algkoolid võiks üldse rahule jätta, sest põhihariduse peaks laps saama kodu lähedalt. Mis puutub Vana-Antsla kutsekeskkooli sulgemisse, siis on selge, et pärast kooli sulgemist hakkab see piirkond veel rohkem hääbuma ja inimesed hakkavad uut elukohta otsima. Sellel koolil on regionaalpoliitiline mõju ja riigis ei saa kõike mõõta ainult efektiivsusest tulenevalt.

Minu lapsed on kõik õppinud kodulähedases koolis ja on seni hästi hakkama saanud. Alles pärast keskkooli lõpetamist on mindud suuremasse linna kõrgharidust omandama. Raske on mõista, miks Eestis peab kogu aeg haridust reformima, sest rahvusvahelise mõõdupuu järgi on meie hariduse tase Euroopa viie parima seas.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Mulle tundub, et viimasel ajal on koolivõrgu ümber toimuvad arutelud muutunud ülemäära emotsionaalseteks, ratsionaalsete argumentide kaalumine ei olekski nagu enam võimalik. Pahatihti võtavad kommentaariumites selles osas häälekalt sõna kohapeal mitte elavad inimesed.

Üldhariduskooli avamine ja sulgemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sellesse ei saa ega tohigi sekkuda valitsus ega Riigikogu. Kohalikud inimesed peavad ise otsustama, mida teha, et tagada oma lastele ja noortele parim võimalik kooliharidus. Ainuüksi pooltühjade koolide pidamine ei tee külast veel elujõulist keskust. Olulisem on siiski keskenduda töökohtade ja ettevõtluse arengule kaasaaitamisele. Kui on piisavalt hästitasustatud töökohti, siis on ka noori ning lapsi, kelle jaoks kool avada ja seda pidada.

Minu lapse kooliminekuni on küll veel aega, aga loomulikult soovin anda talle parima võimaliku hariduse. Praegu ei oska veel öelda, kas see on võimalik lähedalasuvas Värska koolis või kusagil kaugemal. Arvan, et põhihariduse võiks laps saada võimalikult kodu lähedal. Kesk- ja kutsehariduse omandamisel on aga koolitee pikkusest palju olulisemaid kriteeriume, millest esikohale sean mina antava hariduse kvaliteedi, et tagada lapsele tulevikus hakkamasaamine.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Igasugused sulgemised on emotsionaalselt kurvad. Kahjuks on Eesti riik nii „õhukeseks” juhitud ja kõik valdkonnad, kaasa arvatud haridussüsteem, peavad ära tasuma, nagu pidevalt rõhutatakse. Eks olematu regionaalpoliitika mõjub ikka kõige nõrgematele valdkondadele ja hõredamalt asustatud piirkondadele.

Kindlasti on Pikakannu kooli sulgemine tugev hoop külakogukonnale. Olen selle kooli teemaga ka varasemalt kokku puutunud ja seetõttu asjaga küllaltki kursis. Siis tekkis lootus, et kool õnnestub kohalike inimeste tugeval initsiatiivil ikka säilitada.  Loodan, et sellele ajaloolisele korrastatud majale leitakse sobilik rakendus ja kohalikele lastele muudetakse kaugemale kooli käimine võimalikult mugavaks.

Koolieelistuse kohta arvan, et kui õpilane ise soovib õppida, saab ta õppida igas koolis. Suhtun õpetajaametisse suure sümpaatiaga ja arvan, et lapse väärtushinnangud ja lastetuba algavad ikka kodust, õpetaja lisab sinna lisandväärtuse juurde. Kodukoha lähedal koolis on kodu ja kooli koostöö muidugi alati tõhusam.

Inara Luigas (Keskerakond): Koolide sulgemine pole pauk luuavarrest. Oleme liialt kaua lubanud valitseda Reformierakonnal ja IRLil, seega lubanud teostada liberaalset, riigi poolt sekkumatut poliitikat ning majandusarengut. See, mis hakkab sündima, on selle viljad. Ja need saavad olema üpris mõrud.

Inimesed pole kunagi elanud vaid õhust ja armastusest, inimesed tahavad tööd teha ning lähevad sinna, kus on töökohad. Olgu selleks siis Tallinn või mõni Soome linn. Kui palju võiks valitsus ära teha, et ka siin piirkonnas töökohti luua – räägime siinpuhul või Venemaaga kaubandussuhete arendamisest. Kui arvatakse, et töökohad loob majanduses ,,nähtamatu käsi”, siis näeme, et see väide ei pea paika. Kui töökohti pole, jääb ka piirkonnas inimesi vähemaks, kahjuks ka lapsi. Kui lapsi pole, tuleb koolid kinni panna.

Ise olen jätkuvalt arvamusel, et riiki saab valitseda ka teistmoodi. Aga rahvas armastab seda olukorda, mis meil praegu on.

Minu oma lapsed on koolid lõpetanud ja õnneks ka Eesti pinnal tööd leidnud. Neil läheb hästi ja selle üle on suur rõõm.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Maakoolide sulgemine näitab vaid valitsuse nõrkust. Selle asemel, et tegelda rahvastiku juurdekasvuga, tõsta viletsat 19-eurost lapsetoetust, reguleerida vanemapalka nii, et ka väiksema sissetulekuga emad saaksid pisut rohkem raha, laseb haridusministeerium külma kõhuga koole kinni panna. Et otsustagu omavalitsus ise ja aidaku, kui saab. Ent omavalitsused on alarahastatud ja neile on niigi kohutav koormus peale pandud. Nad ei jõua koole ülal pidada. Kindlasti peab nii Pikakannu kui ka Vana-Antsla kool jätkama. Tuleb aeg, kui lapsi hakkab rohkem sündima.

2. Kindlasti eelistaksin panna lapsed kodulähedasse kooli ja kui võimalik, siis maakooli. Loodus- ja maalähedastest lastest kasvavad hoopis paremad inimesed kui suurte koolide õpilastest. Tänapäeval on ka väikeses maakoolis võimalik kõik vajalikud teadmised kätte saada. Mulle tundub, et praegune valitsus ongi huvitatud hariduse andmisest vaid üsna kitsale ringile. Mida rumalam rahvas, seda kergem on teda juhtida ja hullutada, et vaata, kui hea sul elada on!

Kalvi Kõva (SDE): Maakoolide sulgemine on väga emotsionaalne ja tundlik teema igale kogukonnale. Üles kerkivad küsimused nii laste tulevase haridustee võimalikkusest kui tööhõivest, tühjast hoonest rääkimata. Laste vähesus ja ümberpaiknemine ei jäta aga tihti valikuvõimalusi.

Siis on esmatähtis arutelu ja konsensus kogukonnas. Asjad tuleb inimesi kaasates selgeks rääkida. Mis tuleb kooli asemele? Missugust rakendust saavad suletava kooli õpetajad? Kuidas korraldatakse õpilaste transport? Vallavanema ajast võin püstipäi tuua Viitina näite, kui suletud kooli asemele lõime lasteaiarühma ja noortetoa ning tõime raamatukogu koolimajja. Nüüd aga viskavad Viitina noored käe pihku ja ütlevad, et „õigeid otsuseid tegite”.

Priit Sibul (IRL): Mina ise olen oma kooliteed alustanud neljaklassilises algkoolis ja mul on sealt väga head mälestused. Olen veendunud, et lapse koolitee peab algama võimalikult kodu lähedalt. Mida kooliaste kõrgemale, seda olulisem on, et lapse anded saaksid koolis võimalikult rohkem arvestatud.

Hetkel minu lapsed veel koolis ei käi. Tütar käib nõnda palju, kui on võimalik, lasteaias Rosmal. See on waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed-põhikool.

Olen veendunud, et Eestimaal peaks olema väga erinevaid ja erineval pedagoogilisel alusel toimivaid koole. Arvestades Eestimaa rahvastiku trende ja laste arvu vähenemist, on koolivõrgu korrastamine teatavas ulatuses paratamatu. Nagu näitavad arengud kasvõi ainult Lõuna-Eestis, on arusaam väikesest väga erinev. Kui Lasva vald peab väikeseks alla 30 õpilasega kooli, siis on ju teada, et Otepää on teinud ettepaneku sulgeda 90-lapseline põhikool.

Minu arvates peaks haridussüsteemi keskmes olema õpilase areng, mitte ainetundide andmine.


Rein Randver (SDE) jättis vastamata.

{jcomments lock}