Majade soojustamine kütab kirgi

Praegu, kus kütte hinnad kerkivad praktiliselt iga päevaga, on muutunud üha aktuaalsemaks majade soojustamine, ent kortermajade puhul ei pruugi see olla üldse lihtne ülesanne.


Hiljuti toimus ühes Võru kortermajas ühistu koosolek, kus maja soojustamise plaan ühes KredExi toetusega peaaegu üksmeelselt maha hääletati. Põhjuseks tõid ühistu liikmed asjaolu, et nad ei soovi laenu võtta ja nõnda end aastateks kohustustega koormata. Ühistu liikmeid ei aidanud ümber veenda isegi ühistu esimehe jutt, et laenu võttes ja küttekulusid vähendades võivad inimeste kulutused korterile isegi väheneda. Ühistu koosolekul läks sõnasõjaks juhatuse ja ühistu liikmete vahel, mille tulemusel lubas ühistu esimees üldse ameti maha panna.


Küllap on õigus korteriühistute liidu Võru kontaktisikul Margus Toomil, kes ütles, et maainimesed on laenu võtmisel ettevaatlikumad. Laenuvõtmise vältimine on omakorda põhjus, miks Võrus pole veel ühtegi kortermaja täielikult soojustatud, milleks riigi laenufirma KredEx annab toetust 15–35 protsenti ehituse hinnast. Ettevaatlikkust laenu võtmisel ei saa inimestele pahaks panna – tänu sellele on näiteks Võrumaa inimesed laenudega vähem koormatud kui suurte linnade elanikud ja oma valikutes vabamad.


Kokku läheks kortermaja täielik soojustamine maksma veidi üle 100 000 euro, mis tähendab, et ühistu peab võtma laenu kümneks aastaks ja ühe korteri igakuine laenukulu on 20-30 eurot. Teine võimalus, mida on kasutanud näiteks Kreutzwaldi 58b korteriühistu, on koguda raha ja maja soojustada järk-järgult. Nii andis ainuüksi otsaseinte ja esimese korruse akende aluse soojustamine märkimisväärse, 20protsendilise kokkuhoiu. Raha soojustamiseks ei võtnud ühistu liikmed mitte pangast, vaid kogusid selle ise kokku paari suve jooksul. Nõnda talitades on võimalik maja järk-järgult soojustada ilma pangalaenuta ning selleks pole vaja ulatuslikku paberimajandust ja aruandlust, mis kaasneb Kredexi toetusega. Ühel või teisel juhul tasub soojustamine end ära, sest kütte hind kerkib iga talvega üha kõrgemale.

Comments  
  +2
...lubas Ansip meid viie rikkama riigi hulka, hiljem selgitas Randpere: mõtelge ise, see pole võimalik nii kiiresti. Nüüd lubab IRL meile, nagu havi käsul, soojustatud majasid...M õ t e l g e , millal see osutub võimalikuks...
  0
Kes soojustab KredeXi pangalaenuga või kes soojustab eelnevalt kogutud rahadega, kes kuidas aga idee on õige ja väga vajalik.Mis kindel, see kindel. Soojust ja elektrit peame hakkama kokku hoidma õigete meetotitega, mis kindlasti on kasulik pikemas perspektiivis. Hinnad tõusevad, see oli ammu teada ja kes õigel ajal alustavad energija kokkuhoiuga ning arvestavad kokkuhoiu soovitustega, nendel soojem tuba on. Kui majad ei pea sooja, on ka soojakulu igaljuhul suurem ja seega kallim.
  +9
Põlvas on Mäe tn. maja, kus noored mehed ühistu eesotsas surusid jõuga läbi renoveerimise, akende vahetamise, asfaltki tehtud maja ette ja töötud noored vanakesed muudkui makske.Põlvas ju noortele tööd pole. Igaüks oleks ära elanud ka selle uuenduskuurita, aga nüüd on juba küüned aetud vanemate maamajale,mis on müüki pandud ja omanikult ei küsi mitte keegi midagi. Postkasti potsatavad ainult järjest suurenevad võlanõuded. Meie riigis ei kaitse inimest mitte keegi.Kui need noored on nii rikkad, siis oleksid nad võinud ju ise endale maja või kasvõi 2 maja osta.Milleks nad hävitasid vanainimeste kodutunde ja tõstavad lõpuks vanad inimesed kuuse alla, sest neid pangavõlgasid ei suuda ju keegi pensionist maksta.
  -4
Plussenergia maja hind ligikaudu 2000 eurot.

Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu-maakeeli,küte ja elekter on tasuta...http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/03/plussenergia-maja-hind-ligikaudu-30-000_31.html

Kuidas saab kõige odavamalt plussenenergia maja ja kõige tervislikuma maja?
Kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojuspumba:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/03/kuidas-saab-koige-odavamalt_31.html
  0
Passiivmaja pole ju mingi ilmaime mida keegi näinud pole. Pane peno 2x paksemalt ja väldi külmasildu ning pool võitu juba käes.
Kas nii ehitades tuleb 2x kallim? Ei tule.
  +7
Püüdke siis kõiki.aga ei Minnakse nende kallale kellest jõud üle käib.Sõidab selline buss nagu Võru-Pihkva igavesti suur buss ja 2 reisijat peal.Küsiks mis kuradi eesmärgil see siis sõidab?Kas inimeste heaolu pärast või siiski kütte pärast?
  +4
No proovige sellist lossi puudega kütta, siis näete mis hind kujuneb, pluss kuuride ehitus, keskkonnamaksud, ahjud sisse, vent, ....
  +1
Peale maja täielikku soojustamist on võimalik isegi 40% küttekuludelt kokku hoida st kui soojustamise kulud on 20-30 eurot kuus, aga küttelt säästetakse näiteks 30 eurot ning lisaks ei koguta enam nii suures summas remondifondi, siis kokku teeb see kuumakseks täpselt sama või isegi väiksema summa, mis varem, ainult elanikud elavad kenas soojustatud majas ja kõigis korterites (ka välisseintega) on võrdselt soe. Praegu kütetakse enamus majades suures osas õhku ning vingutakse, et küttearved suured jne jne.
  +20
"Sooja hind kerkib iga talvega kõrgemale"....mis mõte on siis sellel soojustamisel,kui kokkuhoiust hind kerkib?..ärge peedistage inimesi EU rahakummardajad,nagu mustlased tulevad taluõuele ja teavad täpselt,mis õnnest puudu!
  +13
20-30 eurot iga kuu arvele lisaks on ikka palju,eriti talvel.Ja mina ei elagi enam nii kaua,et laen saaks makstud ja küttearve väheneks-see lihtsalt ei vähene,sest me ei näe ju kusagilt,palju konkreetselt meie maja kütteks soojust kulub.Tunne on,et kulu võetakse laest.
  -13
Kas te ei mõista peale soojustamist langevad küttekulud.Arusaamises on tublisti suuri lünkki.

 


 

LOE VEEL


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD