Lugusid Sänna mõisast
Samal teemal: „Lugusid Räpina mõisast” (20. september) ja „Lugusid Pikajärve mõisast” (27. september).
MÕISALEGENDID • Kui lood äratavad paigad ellu, siis on Sänna üks elavaima õhustikuga Võrumaa mõisaid. Sänna piirkonna maastik, külaelu ja pärimus on andnud inspiratsiooni nii Eesti ühele esimesele õuduskirjanikule Juhan Jaigile kui ka septembris Bernard Kangro kirjanduspreemia võitnud Lauri Sommerile.
Mõlema kirjaniku loomingus on legendidel keskne roll. Juhan Jaigi novellide tegelased elavad maailmas, kus inimestel tuleb öösiti rinda pista tontide, krattide ja isegi ilusa lauluga, kuid väga ohtlike sisaskite ehk ööbikutega. Siiski lõppevad enamik Jaigi novelle õnnelikult või vähemalt lootusrikka noodiga.
Heatahtlikud kummitused
Samamoodi julgevad kultuurimõisat vedavad Kadi ja Hendrik Noor öelda, et kui Sänna mõisas kummitabki, on need kindlasti sõbralikud, positiivsed ja toetavad kummitused. Perekond Noor on vanast mõisahoonest teinud Sänna kultuurimõisa, kus korraldatakse erinevaid töötubasid, seminare, kursuseid, kontserte, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi.
Kadi Noor räägib, et kord olevat üks mõisahoones ööbinud tantraõpetaja kurtnud, et pidi terve öö keskaegsete rüütlitega võitlema. Siiski ei lasknud õpetaja ennast sellest kogemusest liialt heidutada ja palus endale järgmiseks ööks lihtsalt teist tuba.
Mõisa õhustik meeldis ka astraaltasandite tunnetamisel põhineva bioenergeetika õpetajale. Tema arvates on mõisa idatiiva keldrid energeetilise arhitektuuri poolest ideaalsete energiajoontega. Bioenergeetik pidas keldris kokku saavaid kosmilise ja maa energia jooni niivõrd eriliseks, et neid võiksid isegi turistid vaatamas käia.
Vana mõisahoone süngem õhustik
Üle 60 aasta mõisas elanud Leida Leidma ütleb, et tema arvates Sänna mõisas ei kummita. Küll liikus rohkelt kummituslugusid Sänna vanema, nüüdseks juba peaaegu hävinud härrasmaja kohta. See olevat olnud palju uhkem ja praegune, 1875. aastal ehitatud arvukate puitpitsidega hoone olevat pelgalt järele tehtud.
Vana mõisahoone asus uuest umbes 100 meetrit eemal. Ühe legendi järgi olid vana hoone läheduses piinakambrid, mida hoiti külarahva eest salajas ja kust keegi elusana tagasi ei tulnud. Lõpuks said teenijannad piinamisest siiski teada ja hakkasid kummitusi nägema. Igal õhtul enne keskööd olevat mustad mehed tunginud lukustatud uksest sisse, löönud toa mööbli pikali ja aknad lahti ning siis äkitselt kadunud. Teenijate rahutus jõudis ka härrasrahva sekka ja mõisnikud otsustasid ehitada uue häärberi.
Kollane mõis ja Päike
Hiljem põles vana mõisahoone maha ja isegi selle keldrid aeti nõukogude ajal kinni. Ühe versiooni kohaselt tehti seda sellepärast, et keldritest möödakäijad nägid õõvastavaid ja kummituslikke asju. Olmelisema versiooni kohaselt muutusid keldrid ohtlikuks kohalikele külapoistele, kes seal mängimas käisid.
Inimestes veel kaua ebausku tekitanud vanast hoonest on säilinud väga vähe. Kultuurimõisa ümber on rajatud päikesesüsteemi kohta informatsiooni pakkuv matkarada Taevarada. Nüüd asub kohe vana häärberi varemete kõrval suur kollane Päike.
Uuemas, samuti kollast värvi mõisahoones käib aga vilgas ja üritusterohke elu. Nii võib Sänna piirkond edaspidigi inspireerida paljusid loomingulisi inimesi.
