VANA AEG • Laual lebab esimene number Eesti arheoloogia aastakirja Tutulus. Aastakirja koostasid ja sellesse kirjutasid põhiliselt Tartu ülikooli arheoloogiatudengid. Kõigepealt tuntakse huvi, miks on ajakirja pealkiri Tutulus ja olgem ausad, paljud ei teagi, mis tutulus on. Pisut tutvustust ei tee ehk liiga.

Eesti ainus tutulus on leitud juba 1839. aastal Tuula külast Keila kihelkonnast. See tutulus ehk lahtiseletatult pronksist nööbi- või nupukujuline ehteketas, mille keskosa kerkis esile kooniliselt või nõelakujuliselt, on 71millimeetrise läbimõõduga kuhilakujuline naast. Tal on kõrge torn keskel ja aas tagaküljel.

Ajakirjale valiti nime ja Tutuluseks saigi ta häälteenamusega. Lugemist on ajakirjas väga palju ning kes tahab teada Eestimaast kaugetel aegadel, aga ka sellest, mida arheoloogid praegu teevad ja mida avastavad tänapäeval, peab kindlasti Tutulust lugema. Ajakirja ilmumist rahastab Euroopa Liidu piiriülene koostööprogramm Est–Lat–Rus ning Eesti, Läti ja Venemaa eelmisel aastal alanud europrojekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond”.

Kõik sai alguse viikingiaegsest eluhoonest