Navitrolla temaatika kasutamine Võru linnaruumi kujundamisel võib esialgu tekitada võõristust, aga aitab Võru linnal eristuda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Vaatamata sellele, et Navitrolla temaatika on üldiselt hästi vastu võetud, näiteks sotsiaalmeedias on see leidnud positiivset tagasisidet, on paljud Võru inimesed olnud asjale vastu. Esimene argument on raha, näiteks saaks majaseinte värvimisele kulutatud tuhanded eurod kulutada otstarbekamalt mõne asfaldiaugu katmiseks. Teiseks on paljud Võru majad nii kehvas olukorras, et osade majade ülevärvimine kunstniku autoriteostega mõjub põhjendamatu eputamisena.

Teisest küljest võiks Võru linnale anda võimaluse välja paista. Kui jätta kõik nii nagu on, siis on Võru linn jätkuvalt edasi üks paljudest Lõuna-Eesti depressiivsetest väikelinnadest, millest on kirjutatud laule ja vändatud filme.

Juba sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni aegadest on teada, et kui olemasolev raha ja vara kõik laiali jagada, siis jääb sellest ikka puudu ning varsti ei ole enam midagi jagada. Pealegi on tänapäeval levinud seisukoht, et rahast puudust ei ole, küll aga mõtetest ja ideedest. On selge, et kõik linnad nii Eestis kui ka maailmas võistlevad omavahel just mõtete ja ideede poolest ning kui Võru linn millegagi lagedale ei tule, siis sõidavad teised temast teerulliga lihtsalt üle.

Navitrolla eeliseks on asjaolu, et ta on Võrumaalt pärit kunstnik, kes tuntud nii Eestis kui ka välismaal. Ta pole küll nii tuntud kui teine siit pärit kunstnik Kalev Mark Kostabi, aga see ei tähenda, et Navitrolla maalid tulevikus vähem väärt oleksid.

On täiesti selge, et nii linn kui ka kunstnik saavad teineteist toetada ja kokkuvõttes pole eduks palju vaja: Slovakkiast pärit maailmakuulus kunstnik Andy Warhol sai tuntuks sellega, kui ladus üksteise otsa kolm populaarse tomatisupi purki. Navitrolla kuue jalaga lehmad ei pruugi olla sedavõrd vapustavad, aga annavad Võru linnale ometi võimaluse välja paista. Võru võiks väärida sellist võimalust.