Kui varem peeti lasteaiakasvatajaid kooliõpetajatest vähemtähtsateks ja justkui teisejärgulisteks, siis nüüd nimetatakse neid samuti õpetajateks ning nende roll ühiskonnas on samaväärne õpetaja kutsega.

Võru linna juhid on lasteaiaõpetajate olulisusest aru saanud, mistõttu kutsutakse lasteaiaõpetajaid sarnaselt koolide pedagoogidega iga-aastasele tänuüritusele. Ainus vahe on lasteaia- ja kooliõpetajatel palgas, kus kooliõpetaja teenib lasteaia omast üle 100 euro rohkem. See 15protsendine palgavahe pole nüüd teab mis suur erinevus, ent samas saadab signaali, et lasteaia õpetaja elukutse on justkui vähem tähtis. Lasteaiaõpetaja palk on omavalitsuse otsustada, mistõttu teenivad näiteks Võru valla lasteaiaõpetajad sadakond eurot kõrgemat palka kui linna lasteaedade õpetajad. Palgaerinevuse tõttu on linn kaotanud vallale mitmed head õpetajad ja neid on hiljem väga raske tagasi saada. Palgaerinevus on samas arusaamatu, sest õpetaja palk ei tohiks olla see koht ühiskonnas, mille pealt kokku hoida. On lausa õpikutõde, et ühiskonna areng on otseses sõltuvuses haridusele tehtavate kulutustega. Hariduskuludest omakorda moodustab valdava osa õpetajate palk.

Lasteaiaõpetaja kutse võib küll pealtnäha tunduda vähetähtis, ent uurimused näitavad, et inimese isiksus kujuneb välja esimese viie eluaasta jooksul. Väiksed lapsed, kes on valdava osa ärkveloleku ajast lasteaias alates teisest eluaastast, kujunevad seega välja just lasteaias ja sellisteks, nagu neid suunavad lasteaiaõpetajad. See tõsiasi paneb lasteaiaõpetajatele ühiskonnas väga suure vastutuse ja samas nõuab suur vastutus tänusõnade kõrval korralikku rahalist hüvitist.

Seniajani, kuni riigi juhid peavad enda isiklikku materiaalset heaolu olulisemaks riigi alustaladest – õpetajatest, ei muutu õpetajate palgamäärades midagi olulist. Seni saavad õpetajate tunnustamisel kaasa aidata lapsevanemad – seda kasvõi mõne hea sõna, lillede või koduaiast korjatud õunte näol. Head pidupäeva, kallid õpetajad!