Eesti piirkondadest tõusis keskmine palk enim Võrumaal, kus see kolmandas kvartalis kasvas aastaga 17,7 protsenti 732 euroni.

Võrumaal toimus ka kõige suurem keskmise palga lähenemine riigi keskmisele palgale, kolmandas kvartalis oli see 78,7 protsenti riigi keskmisest 930 eurost, mis on pea 6 protsendipunkti parem kui mullu samal ajal.

Rohkem kui kümneprotsendilist palgakasvu registreeriti statistikaameti andmetel veel Jõgeva maakonnas, kus see oli 14,9 protsenti, Hiiumaal ja Viljandis kasvas keskmine brutopalk 13,4 protsenti. Ida-Virumaal kasvas keskmine palk 10,8 protsenti ja Valgamaal 10,3 protsenti.

Riigi keskmisele palgale lähenesid suurema kiirusega lisaks Võrumaale palgad veel Jõgeva maakonnas, kus need tõusid aastaga 4 protsenti 75,7 protsendile riigi keskmisest ning Hiiumaal, kus kasv oli 3,5 protsendipunkti 86,3 protsendile riigi keskmisest.

Ainsana kahanes keskmine palk kolmandas kvartalis Põlva maakonnas 0,14 protsenti 726 eurole, mis moodustab 78 protsenti riigi keskmisest palgast, veel aasta tagasi olid Põlva maakonnas 85 protsendi tasemel riigi keskmise palgaga võrreldes.

Harjumaal ületas keskmine palk 1059 euro juures riigi keskmist palka 13,9 protsenti, Tallinnas 1078 euro juures 15,9 protsenti ja Tartus oli keskmine palk 868 euroga 6,7 protsenti väiksem kui riigi keskmine.

Ilma Harjumaa, Tallinna ja Tartu tulemusi arvestamata moodustasid Eesti piirkondlikud palgad 740,7 euroga 79,6 protsenti Eesti keskmisest palgast, mullu samal ajal oli see 678 euroga 79,3 protsenti riigi keskmisest.