Omavalitsusjuhid vastavad 100 päeva saavutuste kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Neil päevil saab täis 100 päeva sügisel valitud uute omavalitsusjuhtide ametisolekust. Esitasime Võrumaa omavalitsusjuhtidele sel puhul mõned küsimused. Aega oli vastata üks nädal. Küsimused olid järgmised: 1. Mis on olnud esimese 100 päeva olulisemad saavutused, millega olete omavalitsust juhtides hakkama saanud? 2. Millise saavutuse üle tunnete kõige rohkem uhkust?

Antsla vallavanem Merike Prätz: 1. 100 päeva on KOVi süsteemis täiesti uuele juhile kindlasti väga lühike aeg ja saavutustest on vara rääkida. Selle perioodi olulisemad teemad on olnud info, inimesed ja koostöö.

2. Ma arvan, et vallamajas on positiivsem suhtumine. Kui ametnik tuleb hommikul tööle sära silmades, siis läheb tegevus õiget rada pidi.

Haanja vallavanem Juri Gotmans: 1. Haanja vallavalitsuse viimase 100 päeva olulisemad saavutused on: mittetulundusühingutele ja ettevõtjatele korraldatud ühised mõttetalgud teemal „Kuidas teha Haanja seltsielu huvitavamaks”; ringreisi organiseerimine mööda Haanjamaa ettevõtjaid; koostöös Rõuge vallaga kodulehe loomine, kus valla elanikud ning ettevõtjad saavad teada anda enda pakutavatest kaupadest-teenustest ja inimesed saavad tellida kaupu-teenuseid ning anda teada oma soovidest.

2. Head meelt valmistavad erinevad arutelud mittetulundusühingutega, ettevõtjatega ja teiste organisatsioonidega, kust on saadud palju häid ettepanekuid edaspidise töö korraldamiseks ning valla elu arendamiseks.

Lasva vallavanem Juris Juhansoo: 1. Pärast valimisi on kõige olulisem Lasva vallas olnud järgneva perioodi strateegia ja tegevuskava kokkuleppimine. Praegused volikogu liikmed on sõlminud koalitsioonilepingu, milles on määratletud Lasva valla visioon ja selle saavutamiseks teostatavad tegevused aastatel 2013–2017.

2. Konkreetselt enda saavutusi ei oska välja tuua, kuna kõikides tegevustes on alati rohkem osalisi kui üks. Uhkust tunnen iga vallas toimuva tegevuse ja läbiviidud projekti üle, mis viivad meid lähemale seatud eesmärkidele ning visiooni saavutamisele.

Meremäe vallavanem Rein Järvelill: 1. 100 päeva on liiga lühike aeg ühele vallavanemale selleks, et raporteerida avalikkusele oma saavutust. Protsessid, mis viivad omavalitsustes elanike jaoks mõõdetavate tulemusteni, on märgatavalt pikemad ning algavad ideedest ja tegevuskavadest, mis sõnastatakse valla strateegilistesse dokumentidesse: arengukavadesse ning planeeringutesse. Nende strateegiliste dokumentide alusel tehakse aasta plaan ja see kirjutatakse eelarvesse. Kui selline aasta plaan on olemas, siis leitakse projektide teostajad läbi riigihanke ja viiakse plaanid ellu. Kogu see protsess nõuab vähemalt ühe aasta, mistõttu vallavanema töö tulemusi hakkab suuremas pildis nägema alles aasta möödudes. Õnneks on mul juba Meremäe vallavanemana need 365 päeva ja rohkemgi olnud ning ka tulemused hakkavad ennast vaikselt ilmutama. Kindlasti muutuvad need vallarahvale nähtavamaks kevadel ja suvel, kui hakatakse renoveerima Meremäe ning Obinitsa vee- ja kanalisatsioonitrasse ning pumplaid; uuendatakse Meremäe vaatetorn ning rajatakse Meremäele kergliiklustee koos uue valgustusega. Liigume edasi ka valla energiasõltumatuse teemal ning lisaks Obinitsas käivitunud päikeseelektrijaamale tulevad uued päikeseelektrijaamad Meremäele ja Meremäe torni. Energiasäästu osas on Obinitsa külakeskus kasutanud juba kogu käesoleva talve hinnalt soodsamat maakütet, mis koos päikeseelektrijaamaga annab märgatava energiasäästu. Kindlasti on oluline olnud ka tegevus, mis on tutvustanud Meremäe valda kui väärtuslikku elamiskohta läbi kampaania „Omadega mäel”. Kindlasti ka osaliselt selle kampaania mõjul kasvas valla elanike arv tunamullu kolme inimese võrra ning mullu oli rändesaldo null ehk siis vallast lahkus ja valda saabus elama täpselt samapalju inimesi.

2. Kõige rohkem uhkust tunnen tegelikult valla elanike üle, kes on ettevõtlikud, toimekad ja seisavad oma kodukoha arengu eest. Milline on olnud seejuures vallavanema saavutus, mille üle uhkust tunda, oskavadki öelda needsamad vallaelanikud.

Misso vallavanem Lembit Sikk: Kurvastuseks pean ütlema, et millegi suuremaga pole hakkama saanud, aga enda arvates käkke ka pole teinud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige parem ja vallale kasulikum oli see, et inimesi pole koondatud ega ümber paigutatud. Kõik inimesed on oma ametipostil edasi. Kõik pooleliolevad projektid on töös ja ka kõik lepingud on sõlmitud, millistele oli vaja uued taotlused esitada. Nii et inimeste jaoks nagu polegi märgata, et vahepeal olid valimised ja vahetus võim. Lahkus üks inimene perekondlikel põhjustel – lähedase hoolduse vajadus. Uus inimene on ametis ja selles valdkonnas väga suuri muutusi ei ole. Inimesel on osaline eelnev kogemus selles valdkonnas. Toimub eeltöö uue programmiperioodi tulekuks vajaduste kaardistamine, et see valla arengukavva lisada või muuta.

Mõniste vallavanem Katrin Roop ei vastanud.

Rõuge vallavanem Tiit Toots: 1. Kuna olin vallavanem ka eelmisel perioodil, siis olulisemad saavutused on osaliselt seotud olnud eelmisel perioodil toimunud tegevuste ja projektide elluviimise ning lõpetamisega, samas oleme algatanud ka uusi tegevusi. Olulisemad tegevused on olnud – Viitina korterelamute küttesüsteemi üleviimine maasoojusküttele ja sellele rahastuse leidmine, Nursi külakeskuse katuse vahetuse lõpetamine ning noortetoa ruumide remont, Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi teiseks ehitusetapiks rahastuse leidmine ning ehitushanke ettevalmistamine, Rõuge aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimise ettevalmistamine, Rõuge vallamaja küttesüsteemi rekonstrueerimise ettevalmistus, ujumisbussi tegevuse jätkamine. Läbi ühise jäätmeveo hanke oleme suutnud enamiku Rõuge valla inimeste prügihinna viia võimalikult soodsaks. Oluline on see, et oleme suutnud tagada jätkuva rahavoo läbi projektide, et Rõuge valla inimeste elukvaliteet tõuseks igapäevaselt. Ükski loetletud tegevustest poleks täitunud ilma suurepärase meeskonnatööta, mis oli juba eelmisel valitsemisperioodil ja on ka praegu jätkuvalt üks meie valla tugevusi.

2.  Olulisemaks pean seda, et Rõuge valla areng ja edu on jätkuvalt stabiilsel kursil. Valla suurimaks väärtuseks on meie inimesed ja kõik oma otsused tegime ning teeme ka edaspidi just oma kodanike huvidele ja vajadustele mõeldes, neid kuulates, kaasates ning nendega arvestades.

Sõmerpalu vallavanem Aare Hollo ei vastanud.

Urvaste vallavanem Riho Roon: 1. Kuna juhtus nii, et jätkan endiselt vallavanemana, siis ei oska igapäevatöös mingeid erilisi muutusi esile tuua. 100 päeva pärast valimisi ei erine 100 päevast enne valimisi. Iga uus päev on oma murede ja rõõmudega.

2. Nende 100 päeva sisse ei jää midagi sellist, mille üle eriliselt uhkust tunda. Hea meel on sellest, et lasteaed ja koolimaja on käredate pakastega soojad ning et sügav lumi pole igapäevaseid toimetamisi seganud.

Varstu vallavanem Rein Ansip: 1. Olen omavalitsusjuhina töötanud järjest umbes 5200 viimast päeva ja ei saa neist viimast 100 kuidagi eristada.

2. Viimane asi, millega rahul võib olla, on see, et vallal õnnestus säilitada perearsti nimistu. Kui meie eelmine perearst koos pereõega lahkusid, pakkus terviseamet esimese lahendusena nimistu sulgemist ja patsiendid oleksid pidanud endale mujalt perearsti leidma. Tänu sellele, et vald asutas osaühingu ja palkas ise uue perearsti ja -õe, õnnestus nimistu säilitada ning tagada rahvale kohapeal perearstiteenus.

Vastseliina vallavanem Raul Tohv: 1. Saavutus on see, et Vastseliinas kohaliku omavalitsuse korraldus toimib ja see on tasakaalukas.

2. Üksikute saavutuste lugemine meeskonnatöös on üksikisikul kohatu. Samuti arvan, et hinnangut töö tulemuste kohta peaks küsima kohalikult kogukonnalt.

Võru vallavanem Georg Ruuda: Kohaliku omavalitsuse valimiste tulemusel vahetus Võru vallavolikogus 15 liikmest kaheksa, kuid see ei ole toonud kaasa vallaelu korralduses suuri suunamuutusi. Vallavalitsuse töötajad ja allasutuste juhid on jäänud samaks. Viimastel kuudel on vallavalitsuse töötajad tegelenud Puiga lasteaia ja suure veeprojektiga seonduvate aruannete koostamisega, uue eelarve ettevalmistamisega ning hinnapakkumiste võtmistega käesoleva aasta investeeringuteks.

Võru linnapea Anti Allas: 1. Aasta alguses võeti õigel ajal vastu Võru linna 2014. aasta eelarve, mille põhjal panustab linn varasemast rohkem lastesse ja neisse, kes lastele haridust annavad. Aasta alguses vähenesid lasteaiatasud ning uuest õppeaastast tõusevad lasteaedade ja huvikoolide töötajate palgad. Võrreldes varasemaga on vähendatud kulutusi linnavalitsuse liikmete ja volikogu esimehe ning aseesimehe töötasudeks. Kokkuhoid ligi 14 000 eurot aastas.

Pensionäride päevakeskuse tegevusvõimalusi on laiendatud. Juurde on antud 40 protsenti täiendavat pinda tegevuste elluviimiseks ja tegevustoetust on suurendatud.

Linnavalitsuse töökorraldusreegleid on korrastatud ja muudetud mõistlikumaks ning läbipaistvamaks: linnapea ja abilinnapea ei saa enam võrreldes varasemaga nädalavahetusel ning riigipühadel tööl oldud tunni või kahe eest võtta tervet vaba päeva või vabade päevade asemel lahkudes rahalist kompensatsiooni. Praegused linnavalitsuse liikmed leiavad, et esindustöö kuulub palga sisse. Ametnikud peavad võrreldes varasemaga pidama töövälisel ajal töötades reaalset tunniarvestust.

Lõpetatud on linnavõimust lähtuvate tegevuste venitamine Võrukivi tööstuspargi arendamisel. Rajatud on valgustatud uisuväljak koos uiskude tasuta laenutamise võimalusega Kandle aeda. Noorte ja nende juhendajatega on alustatud dialoogi noortekeskuse võimaluste laiendamiseks ning uute ruumide leidmiseks.

Võru linnas on avaliku korra kindlustamiseks tööle pandud viis täiendavat turvakaamerat. Eraldatud on raha abipolitseinike kaasamiseks avaliku korra kindlustamiseks.

Koostöös mittetulundusühinguga Meiela on tehtud ettevalmistused erivajadustega inimestele kogukonnas elamisteenuse pakkumiseks Võrus. Sotsiaalministeeriumile on esitatud taotlus teenuse rahastamiseks.

2. Eraldi midagi esile tõsta on keeruline. Meie jaoks on oluline, et saame samm-sammult ellu viia linnarahva jaoks olulisi tegevusi ja et me kõik koos sellest võidaksime.