Riigikogulane vastab naljapäeva kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Seekord saame teada, millised on meie riigikogulaste suhted naljategemisega. Küsimused olid järgmised: 1. Kas peate naljast lugu ja mis tavaliselt muigama paneb? 2. Kas 1. aprillil nalja ka teete? 3. Kas Eestimaal on naeratavaid inimesi vähe või piisavalt? 4. Rääkige mõni hea riigikogus kuuldud nali!

Rein Randver (SDE): Hindan väga huumorisoonega inimesi ja nende heatahtlikku nalja. Muigama ja vahest rõkkama paneb ka hea anekdoot. Ise püüan samamoodi käituda ja mitte ainult 1. aprillil.
Tõsi on see, et inimesed naeratavad vähe.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Mahatma Gandhi on öelnud: „Kui mul ei oleks huumorimeelt, oleksin ammu lõpetanud elu enesetapuga.” Minu arvates väga sügava sisuga aforism sellelt India riigimehelt. Hea ja asjakohane nali aitab tihti keerulistes olukor- dades pingeid maandada.

Riigikogu töö on üldjuhul väga tõsine, aga riigikoguski on omad naljamehed, kellega koos pole kunagi igav. Võib muidugi juhtuda, et neid on raske tõsiselt võtta isegi siis, kui nad räägivad väga tõsistel teemadel.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Pean ikka naljast lugu. Mind panevad muigama ühiskonnakriitilised naljad, kuid neid tehakse praeguses Eestis kahjuks vähe. Miks? Tundub, et meil on häid naljategijaid väheks jäänud ja oma riigi aadressil keegi eriti nalja teha ei taha. See on tõeline valehäbi, kuid mis kahjuks levib. Nõukogude ajal oli meil terve plejaad väga kõvasid naljamehi alates Jüri Järvetist ja Voldemar Pansost ning lõpetades Eino Baskiniga. Need mehed ei kartnud teravat võimuvastast satiiri viljeleda, ühiskonnakriitilist huumorit teha. Nüüd vist ikka kardetakse või lihtsalt ei osata. Igal juhul ma isiklikult eriti head nalja pole viimastel aastatel näinud ega kuulnud, kuid eks see ole minu enda viga.

2. 1. aprillil olen püüdnud ikka seda klassikalist nalja teha, et näe, sul on pintsak kriidine või püksid tagant katki, aga ma pole mingi nautija, kui teine minu nalja õnge läheb.

3. Naeratavaid inimesi on meil äärmiselt vähe ja neid jääb üha vähemaks, sest eestlased ei mõista väga seda igapäevast üksteisele naeratamist. Tehke proovi: minge Võru linna tänavaile lai naeratus näol ning hakake vastutulijaile kummardama ja ilusat päeva soovima! Pigem peetakse teid kohtlaseks kui lahkeks kaasmaalaseks. Kui veel meesterahvas naeratab vastutulevale daamile, siis paremal juhul pääseb ta ükskõikse üleoleva pilguga enda suunas, halvemal juhul süüdistatakse teda veel moraalses ahistamises. Kui see naeratus juhtub ka veel pargipingil istuvalt mehelt tulema, siis võidakse teda hoopis perverdiks pidada. Kahjuks pole meil üksteisele naeratuse kinkimise komme väga levinud, kuigi ju võiks.

4. Riigikogus juhtub mõndagi. Kui ikka Andrus Ansip oma viimases infotunnis põrutab Marika Tuus-Lauli küsimusele vastates, et ega Edgar Savisaar meile vabadust toonud, vaid selleks olid USA president Ronald Reagan ja Rooma paavst, siis algul teeb nalja küll, kuid pärast paneb mõtlema, et kes meid ikka valitsevad? Halenaljakas juhtum.

Päris nalja saab riigikogus siiski vähe. See maja on rohkem ärapanemise ja väljanaermise koht kui heatahtliku nalja või südamliku naeratamise kasvulava. Toompea loss pole kõige parema auraga maja meie maal.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen inimene, kes peab naljadest väga lugu, naljad on osa meie igapäevaelust. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni töös on naljadel oma osa ja suurim naljamees meie fraktsioonis, kes tuju üleval hoiab, on Aivar Riisalu.

1. aprillil püüan vähemalt lähedasi inimesi üllatada ja naerma panna. Mäletan kooliajast lugu, kus asendasime tavalise kriidipulga puust valgeks värvitud pulgaga ja kui õpetaja tahvlile kirjutama hakkas, siis hõikasime koos: „Aprill!”

Mulle tundub, et Eestimaal võiks naeratavaid inimesi rohkem olla – väike naeratus teeb tuju rõõmsamaks. Meie inimesed on tõsised ilmselt põhjamaise päritolu tõttu ja mõju avaldavad ka igapäevased olmeprobleemid. Tõenäosus on kindlasti olemas, et paremal elujärjel inimesed on neist inimestest rõõmsameelsemad, kellel ei lähe elus hästi.

Riigikogus tuleb tihti ette ka naljakaid juhtumisi, aga ühte konkreetset nalja, mille üle saaks koos naerda, momendil ei meenu.

Ülo Tulik (IRL): Kuna ei ole enam riigikogu liige, siis ei pea õigeks vastata rubriigis, mis on mõeldud vastamiseks Eesti Vabariigi riigikogu liikmetele. Juhul kui soovite, et vastaks Ülo Tulik kui eraisik, siis palun andke sellest teada!

Urmas Klaas (Reformierakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Kalvi Kõva (SDE) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.
Ester Tuiksoo (Keskerakond) ei vastanud.