Võrumaa puit jõuab Itaaliasse

Seoses energiahinna tõusuga on läinud hinda Võrumaa oma kollane kuld – puit, mida veetakse graanulitesse pressituna laiali üle maailma. Kui varem veeti puitu lihtsalt ilma väärindamata välismaale, siis nüüd on kohalikud ettevõtjad kosunud ja asunud puidule rohkem kohapeal väärtust andma. Nii näiteks valmistavad kohapealsed saeveskid puidust saematerjali, mida on kasulikum välja vedada kui puhast palki. Saetööstuse jääkproduktid nagu saepuru ja puukoored on seni viidud samuti otse välismaale, ent viimasel ajal on hakatud neidki töötlema. Palju kasulikum, kui lihtsalt haket või saepuru välismaale viia, on seda kohapeal graanuliteks ehk pelletiteks pressida ja nii transpordi pealt kokku hoida. Kokkupressituna on pelletites kuni kümme korda rohkem kütteväärtust kui lihtsalt hakkes või saepurus.

Üllatavalt on Euroopa lõunaosas asuv Itaalia üks Euroopa suurematest energia importijatest, vedades sisse 75 protsenti oma energiast. Pool sellest energiast kulub sooja tootmiseks ja Itaalia on võtnud eesmärgiks jõuda aastaks 2020 taastuvenergiate kasutamisel 17 protsendini kogumahust. See on suur hüpe, kui arvestada, et aastal 2010 oli taastuvenergiate kasutus Itaalias ainult kuus ja pool protsenti kogumahust. Üks taastuvaid energiaallikaid on puidust toodetud pelletid. Ainuüksi pelletite turu aastane kasv on Itaalias 400 tonni ehk peaaegu kogu Eesti pelletitehaste aastane tootmismaht. Nõudlus on sedavõrd suur, et pelleteid veetakse Itaaliasse isegi Kanadast.

Itaalias ostetakse ligi 200 000 pelletiahju ja 20 000 pelletiboilerit aastas, see moodustab ligi kaks kolmandikku kõigi ahjude müügist Euroopas. Talveperioodil müüakse Itaaliasse pelletit hinnaga 220 eurot tonn.

Pellet on küllalt uus toode. Esimesed pelletiahjud ja boilerid tulid Austrias kasutusele 1997. aastal. Alates sellest ajast on pelletiturg tormiliselt kasvanud. Pelletiturg on iga nelja aastaga kahekordistunud. Eestis on ahjudes pikka aega kasutatud pelleti vanemat ja suuremat venda, turba kokkupressimisel saadud briketti.