Võrus pole veel jõudnud eelmise ühistupanga pankroti hais vaibuda, kui juba on tekkinud kihu uue panga loomise järele. Pank on konservatiivne asutus, mistõttu tuleb sellega seotud asju enne kasvõi 99 korda mõõta, kui asi ära teha.

Iseenesest on panga loomine Võrru või mujale õige asi, sest tõsi ta on, Eestit valitsevate Rootsi, Soome ja Taani pankade jaoks lõppeb Eesti Tallinna, äärmisel juhul Harjumaa piiriga. Pankade töötajad elavad ise Tallinnas ja tunnevad seda turgu hästi, mujal riske võtta ei juleta ega taheta. Piltlikult öeldes selleks, et väljaspool Tallinna laenu saada, pead sa sama suure summa panka hoiustama. Nii on välja kujunenud olukord, kus Kagu-Eesti pensionärid hoiavad raha pankades peaaegu olematu intressi peal, samal ajal antakse noortele inimestele laenu ainult kas Tallinnas või, nagu viimasel ajal kuulda, hoopis Rootsis. Kuigi räägitakse, et kapitalil pole kodumaad, on kriisiolukorras ometi veri paksem kui vesi. Nõnda rändab Eesti hoiustajate raha praegu Rootsi ja Taani kinnisvaraturule, kus on mull paisunud üle aegade suurimaks. Samal ajal on Võru niigi olematu hinnatasemega kinnisvaraturule laenu väga raske, et mitte öelda võimatu saada.

Teisest küljest on pangandus väga konservatiivne majandusvaldkond ja põhineb ainult usaldusel. Kui inimesed panka ei usalda, siis nad sinna oma raha ei pane, olgu see asutus nii „uma ja hää” kui tahes. Hea näide on Võru hoiu-laenuühistu, mis peaks juba kuus aastat Võrumaa inimesi teenindama, ent mille juht haihtus koos rahaga Eesti pinnalt. Oleks kurb, kui järgmist panka tabaks sama saatus. On suur õnn, et Võru ühistupank ei jõudnud enne pankrotti eraisikute hoiuseid kaasata, see oleks tähendanud tervele Võrumaale samaväärset katastroofi, nagu oli kunagi Tartu Kommertspanga või Maapanga pankrotistumine.

Enne kui Võrus uus pank luua, tuleks tulevaste klientide usalduse võitmiseks ära oodata vana ühistu kriminaaluurimise tulemused ja pankrotiprotsess ning vastutaja Austraaliast kohtu ette tuua.