VEEPROBLEEM • Eesti võttis kümmekond aastat tagasi Euroopa Liiduga liitudes kohustuse tagada elanikele tiheasutuste piirkondades puhas joogivesi ja kanalisatsioon. Kohustuse täitmine pandi kohalike omavalitsuste õlule. Pealtnäha oli eesmärk üllas ja õilis – varustada inimesed kaasaegsete mugavustega, ent tegelikkuses on paljud inimesed neile ette nähtud hüvedest ilma jäänud.

Probleemi pole neil, kel oli juba varem veevärgiühendus olemas – neile toodi uus puhas vesi ja kanalisatsioon Euroopa Liidu toel koju kätte tasuta. Probleemi ees on need majapidamised, kus varem ammutati vett isiklikust salvkaevust või mõnest veekogust – nemad peavad vaatamata Euroopa Liidust teele saadetud miljonitele tasuma ühenduse eest liitumistasu, mis käib selgelt üle jõu.

Võtame näiteks Võru vallas Kose alevikus elava pensionäridest abielupaari Ants ja Helle Kõivu, kellele esitati pärast uue veevärgi valmimist sellega liitumiseks 4255,85 euro suurune arve (koos käibemaksuga). Selle raha eest saab vee- ja kanalisatsioonitoru otsad majja sisse. Selleks, et vesi tuppa saada, tuleb tasuda arvestuslikult veel paar tuhat eurot. Lisandub veel 153 eurot liitumisprojekti eest. Kokku läheb puhta vee majja saamine vanapaarile maksma ligi 6000 eurot ehk vanas rahas 100 000 krooni.