Alates juuli algusest rakendunud töötajate register on tekitanud ettevõtjates vastakaid arvamusi, ent ometi kanti registrisse maksu- ja tolliameti andmetel esimese paari nädalaga ligi 50 000 uut töötamist. Neist viiendik on sellised, kelle eest varem sotsiaalmaksu pole tasutud.

Teisest küljest lööb töötajate register turul kergemini haavatavaid ettevõtjaid turismi ja põllumajanduse sektoris. Võib öelda, et seal liigub palju niinimetatud musta raha, aga teiselt poolt on ettevõtjale üsna tülikas hooajalisi töötajaid pidevalt registrisse kanda ja sealt maha võtta. Näiteks võib talupidajast ettevõtjal olla kokku lepitud mõne inimesega, too ei ilmu õigel ajal kohale, siis tuleb ta registrist maha võtta, ent inimesel võis tulla ette mõni takistus, ta võib poole päeva pealt tööle ilmuda, mistõttu tuleb ta uuesti registrisse kanda. Nii tuleb talupidajal pidevalt arvuti vahet joosta, et kõik toimingud nõuete kohaselt ära teha. Suuremal talunikul pole probleemi, aga väiketalunik võib käega lüüa ja jätta inimesed üldse tööle võtmata. Dokumendid on küll kenasti täidetud, aga osa inimestest langeb tööturult välja. Mõne aja pärast on need inimesed kas kusagil vargil, sotsiaalabi järjekorras või välismaal.

Töötajate registreerimisel tuleb leida mõistlik tasakaal maksu- ja tolliameti huvi – maksude võimalikult parema kokkukorjamise ning mõistliku majandamise vahel. On selge, et kõik töötajad, ka need, kellele makstakse raha niinimetatud mustalt, maksavad kokkuvõttes läbi tarbimise suure osa sellest rahast maksudena riigikassasse tagasi. Maksuameti analüüs peab näitama, kas täiendav reguleerimine aitab reaalsuses rohkem makse kokku korjata või mitte.

Maksu- ja tolliameti varasem tegevus, näiteks piiril kütusepaagis oleva kütuse maksustamisel, on näidanud, et oodatud tulemust pole saavutatud või on tulemus olnud kesine, võrreldes kehtestatud rangete meetmetega. Kagu-Eesti inimesed pole sellest sammust rikkamaks saanud, vastupidi, nad ei tule enam kodumaal toime ja liiguvad edasi võõrsile.