KÜSIMUS–VASTUS • Kas nüüd ei saa enam naabrimeestki trahvi kartmata appi kutsuda ja vanaema peab mitu korda järele mõtlema, enne kui lastelastele sokki kuduma hakkab? Küsisime riigikogulastelt, mida nad arvavad juulist rakendunud töötajate registri kohta. Küsimused olid:

1. Paar nädalat tagasi rakendus töötajate register, kuhu tuleb tööandjal kanda kõik töötajad, sealhulgas talgulised, hooajalised töötajad ja abitöötajad. Töötajate registri loomise vajadus tulenes ehitusturul levinud niinimetatud mustast tööjõust, mida oli raske kontrollida. Kas muude valdkondade karistamine registri loomisega oli õigustatud ja kui jah, siis kuidas?

2. Kas olete ise kokku puutunud niinimetatud mustalt maksmisega ja kui jah, siis kuidas? Kuidas kujutate ette puid lõhkuma palgatud töömehe registrisse kandmist?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Töötajate registri loomise vajadus ei tulenenud ainult ehitustel kasutatavast mustast tööjõust. Register korrastab tööjõu kasutamist kõigis valdkondades.
Ausad ettevõtjad võidavad muudatusest kohe kindlasti, sest kaob musta tööjõu kasutajate konkurentsieelis. Enam laekunud maksudest võidab aga kogu ühiskond.

20 aastat tagasi oli mustalt maksmine tavaline, aga see ei saa kuidagi olla aktsepteeritav täna.
Olin 1993. aastal Soomes praktikal. Ma ei saanud kuidagi aru, et miks paluti naabrimehel, kes saagis laudadeks ühe palgi, arve esitada. Oleks võinud ju mustalt selle 20 marka maksta.
Loomulikult ei saa minna ka päris äärmustesse ja terve mõistus peab säilima. Tahan uskuda, et näiteks talgulisi ei pea kunagi ühessegi registrisse kandma hakkama.

Rein Randver (SDE): Juulist rakendunud kord ehk töötajate registreerimine on ka näiteks Soomes. Olen vestelnud ettevõtjatega ja nende arvamus oli, et kui ajada asja korrektselt, siis peaks see olema.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Musta tööjõu, kes riigile makse ei maksa, vähendamisega on loomulikult tarvis tegelda. Probleem on tõsine, sest palju maksuraha, millega riiki saaks arendada, läheb kaduma. Seepärast on register, mis juuli algusest käivitus ja koondab maksuinfot kõikide nende kohta, kes kuskil kasvõi ühe päeva palgalist tööd teevad, igati teretulnud. Seni käis asi ju nii, et maksuameti kontrollile võis ükskõik mis udujuttu ajada. Et näe, minu ehitusel täna kõik töömehed alles esimest päeva tööl … Katsetavad alles ja eks jõua ka töölepingut teha, kui töö neile meeldib. Nüüd aga on siis nii, et töömees peab olema registreeritud enne, kui ta soojakust välja astub. Et paber olgu valmis enne, kui töö peale hakkab. Trahv on ettevõtjale kõva – kuni 3200 eurot. Asi paistab ju toimivat. Aga võta näpust! Ei toimi.

Tahtsime paremat, aga välja kukkus nii nagu alati. Küsimus on jällegi pisiasjades. Selles, kuidas reformi ellu viiakse ja milliseid absurdseid olukordi võib seadusemuudatus esile kutsuda. Näiteks tuleb mõte aianurka üks katusealune üles lüüa. Suvel hea varjus istuda, grillida. Kutsun naabrimehe päevaks-kaheks appi. Koksime seal haamritega, kui sisse astub maksuametnik. Kas naaber on ikka tööle vormistatud? Ei ole! Siis teeme trahvi. Absurd, kas pole? Nii ei saa enam tütremeest ega pojanaist ka aeda abiks kutsuda. Kui pill lõhki ajada, ei tohiks vanaema enam lastelastele sokke ka kududa, sest maksud ju maksmata. Talgulistest ei hakka ma rääkimagi.

Asi oleks naljakas, kui ta nii tõsine poleks. Juuksekarva lõhkiajamisega lõhume ühe eestluse aluse – ühistegevuse. Oleme läbi ajaloo koostegemise, talgute ja naabrimehe aitamisega raskustest läbi murdnud. Nüüd siis võime omaenda seadustega asja ära lõhkuda.

Nii palju, kui mina kuulnud olen, on rahandusminister Jürgen Ligi ainuke, kes siiani registrist tõelist rõõmu on tundnud. Nooruke peaminister pole sõna võtnud. Eks tal rohkem vaja Euroopa asju ajada, kui talgulistega tegelda.

2. Musta maksmisega pole ma kokku puutunud, kuid eks pudeli eest sai nõukogude ajal tööd tellitud küll. Kolhoosi traktorist lükkas aiamaale vaod sisse just paari pooliku eest. Raha polnud sünnis anda. Praegu on ju küsimus selles, mida mustaks maksmiseks pidada. Kas mööbli ülestassimist, mille eest paarkümmend eurot on antud, on must maksmine? Kas metsast korjatud mustikaämbri eest külanaisele mõne või kümne euro põlletaskusse pistmist saab mustaks maksmiseks pidada?

Nagu Taavi Rõivase valitsuse viimased seadused, on ka see registri oma tehtud kiirustades. Asi on lõplikult läbi arutamata. Riigikogusse tuuakse toores eelnõu. Esimene ja teine lugemine käivad rutates. Mõned kriitilised kõned opositsioonilt ja võetaksegi seadus vastu. Kuidas ta tööle hakkab, ei huvita kedagi. Peaasi, et natuke raha riigieelarvesse juurde saaks. Näpud ju põhjas!     

Tarmo Tamm (Keskerakond): Töötajate register ehituses on kindlasti vajalik ja selle kaudu on võimalik vähendada ümbrikupalkade osakaalu. Tuttav ehitusfirma omanik on mulle öelnud, et ausalt riigimakse makstes ei ole võimalik ühtegi riigihanget võita. Põhiline hinnavahe saab ainult tekkida sellest, et kasutatakse tööjõudu, kelle pealt jäetakse riigimaksud maksmata. Sellises olukorras ei saa tekkida ausat konkurentsi ning kaotajateks on ausad firmad ja ka riik.

Nagu tavaks saanud, siis minnakse meil ka absurdini. Kui inimene ei saa enam tuttavat, sugulast või naabrimeest endale appi paluda ilma, et ta neid registrisse kannaks, on ikka midagi väga paigast ära. Sama lugu on ajutise tööjõu kasutamisega näiteks maasikakorjamisel. Inimesi on raske seaduskuulekaks teha, kui nad näevad, mis ümberringi toimub. Autorollo puhul ei ole märgata, et maksu- ja tolliametit huvitaks, kas sularahaautomaatidest välja võetud miljonitelt on riigi maksud makstud. Samas kingiti kütuseärimeestele ligi 30 miljonit eurot pettusega saadud raha ja lõpetati menetlus.

Maksu- ja tolliamet maksis kohtulahendi põhjal ainuüksi viiviseid pangale poolteist miljonit eurot jne.
Paistab, et mida suuremad summad, seda väiksemat tähelepanu nendele osutatakse. Kui külamees palkab inimesi puid riita panema või aialippe vahetama, siis peab ta kohe tööjõu ära registreerima ja püüdku ta jätta maksud maksmata!

Riigil on näpud põhjas ja nüüd otsitakse pingsalt igat eurot, et suured lubadused saaks täidetud. Kõigepealt püüdke kinni suured vargad ning siis tulge lastega tegelevaid spordiklubisid ja puid riita panevate inimeste juurde maksustama!

Kalvi Kõva (SDE): Kindlasti on teatud valdkondades registrisse kandmine hädavajalik. Maal aga tehakse palju tööd naturaalmajanduse reeglite järgi, kus registrisse kandmine toob rohkem sekeldust, kui asi väärt on. Pealinnas on see uskumatu, aga maal aitab naaber naabrit hää meelega. Usun, et maksuameti ametnikel jätkub kainet meelt ja talupojatarkust eraldada terad sõkaldest.

Aivar Rosenberg (Reformierakond) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Inara Luigas (SDE) ei vastanud.