Lisaks teleseriaalidele, mis kajastavad elu 1950.–1970. aastatel, on moodi läinud vanatehnika ning varasemate aastate, muu hulgas kolhoosiaja meenutamine.

Kolhoosiajast on kantud tänavused Ape linna päevad, mis tähistavad Ape linna 86. aastapäeva. Ape, eestipäraselt Hopa on jäänud Lätimaal ääremaa staatusesse, aga näiteks väikse ja Eesti jaoks keskustest kauge Mõniste valla jaoks on Ape kõige lähem linn ning võimalik, et isegi tõmbekeskus. Parasjagu ongi käimas suured tee-ehitustööd Mõniste ja Ape vahel, mis on praeguseks muutnud liiklemise väga vaevaliseks, aga mis peaks lõppema tuleval aastal ja aitama parandada liikumist Eesti ja Läti vahel. Ape ja Mõniste vahele jääb üle vabariigi tuntud Metsavenna talu, mis kannab endas samuti retrostiili – 1940.–1950. aastate metsavendade tegevuse ajast.

Kolhoosiaja meenutamine on moes Eestiski. Kolhoositeemaliste stiilipidude kõrval on moes isegi vana kolhoosiaega taga igatseda, sest kolhooside aeg, vähemalt selle lõpp 1980. aastatel tõi inimeste ellu stabiilsuse, millest eriti praegu puudust tuntakse. Praegust aega ei saa siiski kuidagi võrrelda kolhoosiaja algusega, mil inimesed olid näljas ja loomad sõid parema puudumisel allapaneku turvast. Pidevad koondamised ettevõtetes, koolide kinnipanek ning riigi taandumine maapiirkondadest on aga viinud massilise väljarändeni, millist ei nähtud isegi sõja ja massiküüditamiste ajal.

Eesti raske olukord pole mingi erand. Kriis on praeguseks vallutanud kogu maailma, kus rahutused on jõudnud isegi maailma majanduse lipulaeva USAsse ja vihased rahvamassid võtavad maha ühe valitsuse teise järel. Ukraina sündmused on otseselt kantud ülemaailmsest finantskriisist, mis lõi kõige valusamalt arenevaid majandusi – neid, kes olid niigi raskes olukorras ja vajasid toetust. Eestil läks tänu Euroopa Liidule õnneks – raskel ajal aitasid Eesti suuremast hädast välja eurotoetused, ent teisest küljest on Euroopa Liit võimaldanud inimestel Eestist kergesti lahkuda ja oma elu mujal sisse seada.