Neljapäev, 23. september 2010

HINNATÕUS ❯ Praegu, kui euro tulekuni on jäänud vähem kui 100 päeva, on toidukaupade hinnad alustanud tõusu ja tarbijate meelehärmiks tõusevad asjatundjate väitel veel.

„Kõik läheb muudkui kallimaks,” rääkis Võrus kesklinna Konsumi vastas, Leoki kalapoe kõrval lilli müüv Paula Lipp (84), „kui leiba sööd, pole päris näljas, kui seda ka enam ei saa, siis oled näljas.” Tema väitel mõjub hinnatõus väga halvasti. Näiteks sai ja leib lähevad iga päevaga kallimaks. Paula kõrval istunud Laine Eelmets (82) lisas, et ega ilmaaegu ei käi paljud inimesed prügikastides sorimas. Kõigepealt käivad noored, siis vanemad ja siis päris tudikesed, vahendas Eelmets aknast nähtut.

Paula Lipp tuletas meelde, et hinda tõstis ka linnavalitsus, kui vanuritel paar aastat tagasi tasuta bussisõidu ära kaotas. Linnavolinik Toomas Paur oli küll enne valimisi toonud komme ja lubanud, et tasuta bussisõit tuleb tagasi, aga midagi ei juhtunud. Nüüd on pensionäride teada nende bussisõidu raha eest võetud tööle kaks uut abilinnapead. „Mis neil teha on siin Võru linnas?” küsis Lipp ja rääkis, kuidas ta maksab iga päev 16 krooni, et bussiga linna saada. Jala ta käia ei jaksa ja arsti juurde teisiti ei saa.

Viimasel ajal on hindu tõstnud kõik kauplused. „Hinnatõusu on keeruline pidurdada, kui tootjad suudavad parema hinnaga eksportida,” põhjendas kaupade kallinemist Maxima Eesti OÜ pressiesindaja Erkki Erilaid. Tema sõnul tõsteti üleeile kilepiima hinda 2 krooni võrra, Maxima lasi selle alla tagasi ja paar tunniga osteti 40 000 liitrit odavamat piima ära. Erilaid ütles, et piima hind tõuseb, kuna Eesti piima järele on suur nõudlus ka näiteks Lätis ja Leedus. Eesti piima kvaliteet on parem kui naabritel. Erilaiu sõnul saaks toiduainete hinnatõusu pidurdada ainult hea saak ja tarbimise langus. Kuivõrd Venemaal ja Ukrainas olid saagid kehvad, siis on Eesti poodidest näiteks tatar otsa saanud ja kui see uuesti müügile saabub, siis kindlasti palju kõrgema hinnaga. Samuti on teatanud leivatootjad oktoobri keskel saabuvast ligi 25protsendilisest hinnatõusust.

„Hindade tõusmisel oleme sundseisus,” tunnistas ka Võru Tarbijate Ühistu juht Tarmo Lauring. Tema sõnul peaks hinnatõusu eest hoidma küll kampaania „Euro hinda ei tõsta,” ent see puudutab vaid hindade näitamist täpse kursiga, 15,6 krooni ühe euro eest. Ka Lauring hoiatas pagaritoodete hinnatõusu eest.

Võrus toidupoodi omava OÜ Jaagumäe Keskus juht Taimar Timmi ütles, et Jaagumäe poes on tatar olemas. „Inimesed eufooriaga ostavad,” põhjendas ta tatra kadumist poelettidelt. Nii nagu on ostetud soola ja suhkrut paaniliselt kokku. Hinnatõusuga on ka Jaagumäe pood pidanud kaasa minema, sest väike pood ei saa üldist suunda mõjutada. „Võib-olla konkurentsiamet saab,” oletas Timmi, kes võiks üldse saada hinnatõusu pidurdada.

Hinnatõusust tootja jaoks tulu ei tõuse

Piima hinna tõus tähendab teiselt poolt piimatootjatele suuremaid tulusid. Nii on kokkuostuhind kerkinud aastataguse 3,3 krooni pealt kilo eest 4,7 krooni peale. Kas nüüd on saabunud õnn tootja õuele? „Kui ajalehte lugeda ja meediat jälgida, siis tundub nii,” ütles Eesti suurima mahepiimatootja OÜ Lõunapiim juht Meelis Mõttus, „kui ise tegeled, siis asi nii roosiline ei tundu.” Mõttus ütles, et praegu kaetakse möödunud aasta kahjumeid. Üle 4 krooni kilo eest on toota juba kasulik ja piima hind võib veelgi tõusta, kui Venemaal tuleb puudus ja piim leti pealt ära kaob. „Selline asi tekitab rõõmu,” märkis Mõttus. Samuti on Lätis piimatootjaid hõredaks jäänud, ka see aitab piimahinna tõusule kaasa, sest lätlased hakkavad rohkem piima Eestist ostma.

Mõttus märkis, et piimahinna ühtlustumine Euroopa Liidu vastava näitajaga ei tähenda Eesti jaoks midagi, sest näiteks Saksamaal on toetused põllumehele mitu korda suuremad kui Eestis. „Kui meie saaks samad toetused, võiks piima ilma rahata ära anda,” võttis Mõttus kokku Eesti ja Saksa põllumehe erinevuse.

Võrumaa suurimaid piimatootjaid, Võhandu ja Väimela põllumajanduslikke osaühinguid juhatav Rein Randver ütles, et praegu tootja jaoks erilist tulu ei tõuse, kuna ka sisendid nagu kütus, väetised ja söödad on kallinenud. Ka tema tunnistas, et praegu kaetakse möödunud aasta miinuseid. Võhandu ja Väimela POÜ farmides on kummaski ligi 400 lehma, kes annavad kokku päevas piima 16 tonni ringis.

Võrumaa Tootjate Liidu juht, Põlvamaa Peri POÜ juhataja Kalmer Kongo ütles, et näiteks maisisööda hind on kerkinud aasta alguse 2,8 krooni pealt kilo eest 3,6 krooni peale. Samuti tõusis aasta algul kahe krooni võrra liitrilt niinimetatud sinise diislikütuse aktsiis.

Üks väheseid valdkondi, kus hinnad ilmselt aasta lõpuks ei tõuse, on taksod. „Aasta lõpuni ei juhtu midagi,” rääkis Võrus 21 aastat taksot sõitnud 71aastane Kalju Kõiv. Tema sõnul võib uuest aastast päevane taksotariif isegi veidi langeda, öine aga tõusta. Kõiv hakkas taksot sõitma, kui tuli kroon, nüüd on ta euro tulekuni vastu pidanud ja rahul.