Sõnades armastab Eesti valitsus küll Venemaad ja selle juhti Vladimir Putinit rünnata, aga tegudes toimub sootuks vastupidine – valitsus ajab Kremli-meelset poliitikat.

Eesti valitsus on avalikult kõige kõrgemal tasemel hukka mõistnud Kremli poliitika Gruusias, Ukrainas ja Moldovas, Eesti kõrged ametnikud on käinud neis piirkondades korduvalt külas ning avaldanud oma toetust. Ent saladuskatte all ajab Eesti valitsus sootuks vastupidist poliitikat. Kõigepealt, nagu juhtis nädal aega tagasi tähelepanu majandusleht Äripäev, osaleb Eesti raha aktiivselt Putini propagandakanalis.

Eesti valitsuse ametnikud on viimased paar kuud käinud maksumaksjale peale nagu uni, et viimane finantseeriks viie miljoni euro ulatuses Eestis venekeelse infokanali loomist. See pidavat aitama tõhusalt seista vastu Venemaa-poolsetele inforünnakutele. Samal ajal ei räägi valitsusametnikud sellest, kuidas ligi 150 Eesti ettevõtet ja riigiasutust on tänavu ostnud reklaami kõige suuremas Putini propagandapesas – Vene riiklikus telekanalis RTR Rossija. Mahult suurimate reklaamijate hulka kuulus ka Eesti Haigekassa. Ehk teisisõnu: Eesti valitsejad toidavad ise seda kätt, mis neid hammustab.

Ent see pole veel kõik. Eesti Panga taasiseseisvumisaegse esimese presidendi, Eesti krooni kasutusõiguse eest võidelnud Rein Otsasoni loodud Krediidipank on juba mitu aastat hädas ühe osaniku, Kremli kontrolli all oleva Moskva Pangaga. Terve mõistus ütleb, et sellises olukorras tuleb leida uus investor ja selle on panga juhid Šveitsist leidnud. Ent Eesti valitsusasutus – finantsinspektsioon keeldub järjekindlalt võimaluse andmisest uue investori kaasamiseks.

Inspektsioon oma otsuseid põhjendama ei pea, aga küsitavusi tekitab finantsinspektsiooni endise juhi Raul Malmsteini pakkumine Moskva Pangale siseinfo müümiseks ja kaitsepolitsei endise juhtiva korruptsiooniuurija Indrek Põdra töötamine Moskva Panga heaks. Asi lõhnab väga halvasti ja kannatajaks on nagu alati eesti rahvas.