Antsla salapiiritusetehase juhtum näitab ilmekalt, kuidas kiiresti kerkiv alkoholiaktsiis suurendab huvi salaalkoholi tootmise järele.

Eestis on veel hästi meeles Euroopa Liiduga liitumise eelselt kiiresti tõusnud alkoholiaktsiisi mõju: salaviinast tingitud mürgistuste tagajärjel läks hauda kümmekond inimest ja paarkümmend invaliidistusid. Euroopa Liidu aktsiisi tänavuse aasta alguse võrdlusandmetest tuleb välja, et Euroopas vaesemate riikide hulka kuuluvas Eestis on alkoholiaktsiis üks kõrgemaid. Kange alkoholi aktsiisi miinimum on viis ja pool eurot puhta alkoholi liitri kohta, Eestis on see ligi 20 eurot. Eesti kõrge määr tuleneb naabritest Soomest ja Rootsist, kus vastav määr on vastavalt üle 40 ja 50 euro. Need on kõige kõrgema alkoholi aktsiisimaksuga riigid maailmas, näiteks Lõuna-Euroopas on määr vaid kümme eurot liitri kohta.

Eesti häda on selles, et kui soomlaste ja rootslaste palgad on ühed kõrgemad maailmas, siis Eestis ühed madalamad Euroopas. See muudab Eesti tarbija jaoks alkoholi kalliks, mistõttu on suurem kiusatus pettuse teele minna. Sama lugu on kütusega, kus kõrgem aktsiis on suurendanud pettusi, nii et aktsiisi tõus pole kaasa toonud samaväärset maksulaekumist. Maksude puhul kehtib klassikaline rusikareegel, et maksutõus vähendab maksude laekumist, kuna suureneb kiusatus pettusi korda saata. Maksuamet paratamatult kõigile pettusejuhtumitele jälile ei jõua.
Antsla juhtumi puhul läks õnneks, et tegemist oli puhta joogipiirituse ehk etanooliga. Samahästi oleks võidud aga pudelitesse villida põlevkivitööstuse toodangut metanooli, mis oleks võinud paljudele inimestele saatuslikuks saada.

Eesti valitsus on otsustanud kiirendada aktsiisi tõstmist – nii asendus varasem otsus tõsta aastatel 2015 ja 2016 alkoholiaktsiisi viis protsenti nüüd 15protsendilise aktsiisitõusuga tänavusel ning kümneprotsendilise tõusuga järgmisel aastal. Lisaks tõuseb alkoholiaktsiis kümme protsenti 2017. ja 2018. aastal. Kiire alkoholiaktsiisi tõus toob endaga aga paratamatult kaasa senisest rohkem pettusejuhtumeid.