Kümmekond aastat tagasi Soome õnne otsima läinud töötajad hakkavad vaikselt Eestisse tagasi tulema. Hea näide on Antslas möödunud aastal tegevust alustanud Baltic Steelarc, kus ametis Soomest tagasi tulnud töötajad.

Soome on jõudnud praegu samasse faasi, kus Eesti oli mõne aasta eest – paljud ettevõtted pankrotistuvad ja toimuvad massilised koondamised. Soome agooniat on aidanud edasi lükata riigipoolsed toetused, aga lõpmatuseni ei suuda riik auke kinni toppida. Soome riigivõlg on kiiresti kasvanud üle 50 protsendi SKPst (Eestil kümme protsenti SKPst) ja selle suurendamine ei ole enam võimalik.

Soome praegune kriis annab suurepärase võimaluse Eestile, sest Eestis on jätkuvalt madalam palgatase ja ettevõtetel väiksemad kulutused. Ainus Eesti puudus on kallis energia, kuna erinevalt Soomest pole Eestis tööle hakanud vaba elektriturg.

Nagu rääkisid Soome töökogemusega mehed, oleks nad juba varem tagasi tulnud, aga nad kardavad Andrus Ansipit ja teisi praeguseid juhtivaid poliitikuid. Kui Ansip ametist tagasi astuks, siis oleks tulijaid veelgi rohkem – paljud on Soome jäänud pelgalt Ansipi pärast.

Ansip hirmutab inimesi oma ülbe juhtimisstiiliga, mida Soomes teise kultuuriga harjunud inimesed pelgavad. Nad ootavad Eesti valitsuselt juhtimisstiili, mis arvestaks rohkem kaaskodanike arvamusega. Kui Ansip võimult tagasi astuks, oleks see kergendus paljudele inimestele ja võimaldaks valitsuse äraspidise poliitika eest välismaale põgenenud inimestel tagasi kodumaale naasta.

Kuna lähiajal on oodata eestlaste tagasitulekut Soomest, peaks omavalitsused olema valmis uute tulijate vastuvõtmiseks ja neile tingimuste loomiseks. Danpoweri kõnekeskuse avamine koos paarikümne uue töökohaga näitas, et isegi Võru linnas ei ole piisavalt kõlblikke eluasemeid. Sama probleem on olnud uute tulijate vastuvõtmisel Misso vallas. Kuivõrd Võrumaa taasasustamine ei peaks olema üksnes maakonna, vaid kogu riigi mure, peaks Vabariigi Valitsus ümberasujaid toetama ja mõtlema elamispindade loomise peale.