Tänavu möödub 20 aastat Estonia parvlaeva õnnetusest tormisel Läänemerel, mis viis endaga kaasa 17 võrulast. Möödunud nädala lõpus viis traagiline paadiõnnetus Tamula järvel endaga kaasa kolm võrulast, kellest kaks olid Võru päästekomando töötajad.

Nii nagu Estonia õnnetuse puhul, nii võivad Tamula õnnetuse põhjused jääda tuvastamata. Mõlemad õnnetused juhtusid öösel, pimedal ajal, mil nähtavus oli väga halb. Kummagi õnnetuse puhul ei jõudnud abi kohale õigel ajal.

Estonia puhul oli vähe pääsenuid, kes oskasid toimunu kohta selgitusi anda. Võru inimestest ei pääsenud kahjuks keegi. Sama võib öelda Tamula õnnetuse kohta, kus traagilisel ööl hukkusid kõik paadis olnud kolm meest.

Salapära tekitab omakorda spekulatsioone. Estonia katastroofi puhul on spekuleeritud, et laevas olid tuumalõhkepead, mida üritati endise Nõukogude Liidu territooriumilt Läände smugeldada. Tuumarelva jõudmist Läände üritasid peatada Lääne võimud, kes laeva koos relvaga põhja lasksid. Samamoodi on spekuleeritud, et laevaga veeti niinimetatud punast elavhõbedat, millega kauplemisest on kirjutanud raamatu praegune justiitsminister Andres Anvelt. Estonia puhul lisas spekulatsioone asjaolu, et kui algul räägiti laeva ülestõstmisest, siis hiljem maeti see mõte maha ja laev kaeti betoonist sarkofaagiga, sarnaselt Tšernobõli elektrijaamaga.

Tamula õnnetuse puhul oli paat küll väike, aga selle eest jätkub salapära. On teadmata, mida tegid kolm meest öösel paadis ajal, kui võrguga püük on keelatud. Kas nad läksid välja võtma varem järve unustatud võrke? Või tegelesid keelatud kalapüügiga? Või langesid omaenda elektripüügiriista ohvriks? Kõik need küsimused jäävad suure tõenäosusega vastuseta. Esiteks ei ole juhtunu kohta ühtegi tunnistajat, teiseks on osa riistu, näiteks aerud, praeguseni leidmata ja arvata võib, et nad jäävadki järve põhja.

Paadiõnnetused juhivad paratamatult tähelepanu turvalisuse peale. Estonial puudus vajalik hulk töökorras päästeparvesid. Tamula õnnetuse osalistel puudusid päästevestid.