PÕLLUMAJANDUS • Eesti vajab E-Piima juhatuse liikme Jaanus Muraka sõnul ühte tugevat piimaühistut, kes tegeleks ühise strateegiaga, kuidas Eesti piima eest rohkem tulu saada. Paremad ajad on Eesti piimanduses siiski lähimal ajal tulemas, praegune kriisiolukord tuleb tema sõnul kuidagi üle elada.

„Nendes riikides, kus on üks suur ühistu, on piima hind ja piimatoodete olukord parem. Ühistu juhib piimasektorit, tegeleb strateegiaga, ühistul on oma tööstused, ekspordipoliitika, kaubamärgid jm,” lausus Murakas.

Piimandus ei saa tema sõnul piirduda ainult piima vahendamisega, ühistu peab võtma vastutuse kogu piimaahela eest. „Tuleb olla pika perspektiivitundega ja tunda keerulist maailmaturgu,” lisas Murakas.  

Pole turu langust, on sügav kriis

Piimanduses ei ole Muraka sõnul tegemist mitte hetkelise turu langusega, vaid sügava kriisiga. Seda mitte ainult Balti riikides, vaid terves Euroopas ja ka maailmas.

Kriisi põhjusteks on tema sõnul piimanduse kvootide kaotamine ja Venemaa poolt piimatoodete impordile kehtestatud embargo. Euroopa Liidu liikmesriikidele määratud piima iga-aastane tootmiskvoot oli meede, mille eesmärk oli piirata piima ületootmist. Kvoodid kaotati 2015. aastal.

„Kvootide kaotamine langes õnnetult kokku Venemaa embargoga,” lausus Murakas. „Kui seda ei oleks olnud, oleks nende kaotamine viinud turu langusesse, aga mitte kriisi. Hind oleks jäänud talutava hinnakõikumise piiridesse ega oleks hakanud ettevõtjaid ja talumehi tapma.”

Liberaalne piimapoliitika pole ennast õigustanud

Eesti piimatootmine oli Muraka sõnul aastate eest tõusuteel ja riik oli ise selle poolt, et piimakvoodid Euroopas kaotatakse. „Tahtsime liberaalsemat piimamajandust,” lisas ta. „Paraku on see üks põhjus, miks piima kokkuostuhinnad on juba väga pikalt madalad ja farmid lähevad pankroti.”