Võrumaal asuv Saunamaa on justkui omaette küla, olles ühtlasi ainuke saunamaa tervel Eestimaal. Koobassaun, suitsusaun, kümblustünn, Soome saun, indiaani saun, Eesti saun, kilesaun, tünn mullisüsteemi ja LED-valgusega ning metsa- ehk sõjasaun on need saunad, mida praegu Saunamaal nautida saab, kuid peagi tuleb juurde näiteks Vene saun. Päris saunasid on plaanis Saunamaale rajada tervelt 20, praegu on neist valmis juba seitse. Saunavana ja Saunamaa peremees Jaak Pächter rõhutab, et Eestis on ju oma saunakultuur ning eriti tugev on see just Kagu-Eestis.

Saunamaa ehitusega alustati 2004. aastal, siis võeti vastu ka esimesed külalised, kuigi võimalusi saunade valikus ning ööbimises oli tol korral palju vähem kui nüüd. Koos Saunamaa loomise algusega asus sinna elama ka saunahaldjas, keda ei ole veel siiani õnnestunud kellelgi näha, kuid kes toob head õnne saunalistele ja on justkui muusaks.

Saun puhastab saunavana sõnul keha ja annab vaimule energiat. Sauna minnakse puhtalt ehk siis enne tuleb end pesuruumis korralikult puhtaks pesta. Saunast välja tulles rohkem pesta ei ole vaja, lihtsalt veega loputada, siis jääb nahale oma kiht alles ja mingit kreemitamist ei ole tarvis. Nahk saab hingata ja on puhas.

Üheks naiste lemmikuks nimetab saunavana indiaanisauna, mida võib kutsuda ka higistamistelgiks. Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris on see saun-kirik. Leili võetakse pisikeses kuplikujulises telgis. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Kõigi lemmikuteks nimetab saunavana aga suitsusaunasid ja neid on Saunamaal kokku lausa kolm. Saunamaa üks suitsusaun on pärit Põltsamaa kihelkonnast ja vanuseks on sel üle 200 aasta. Suitsusaunas on kaks tuba: ees- ja leiliruum. Mõlemasse ruumi mahub neli-viis inimest. Suitsusaunasid köetakse kaua. Nii-öelda tavalise suitsusauna kütmisperioodiks nimetab saunavana viis-kuus tundi, leil saab seal kange. Koobassauna köetakse aga ligi kaheksa tundi ja metsasauna seitse-kaheksa tundi. Suitsusaunas soovitatakse alati kasutada saunavihta. Suitsusaunale lisab omapära suitsuliha lõhn, sest peale leilivõtmise valmistatakse seal ka suitsusaunaliha.

Kõikides kolmes eeltoodud saunas – koobassaun, metsasaun ja tavaline suitsusaun – on leil hoopis erinev. Koobas on maaalune ning niiske ja mahe. Metsa- ehk sõjasaun oli levinud aastatel 1939–1945, teise maailmasõja ajal. Metsasaun on ehitatud koorimata palgist, koorimata palk annab leilile teistsuguse hõngu. Neid saunu ehitasid sõdurid enamasti tagalas ootel olles. Palkide vahesid tihendati samblaga. Ainsad abivahendid sauna ehitusel olid kirves ja nuga, kõrvale jäeti isegi naelad.

Saunamaal ei keerle kõik ainult saunade ümber, või siiski? Hea leili kõrvale pakutakse ka näiteks mõnusalt mahedat ja pehmet küülikuliha, millest kõige populaarsem on suitsutatud variant. Saada on ka saunamett, millega end saunas sisse määrida. Peremees ise soovitab sauna minna ilma meeta, sest ka niisama higistades saab kenasti puhtaks ja nahk muutub pehmeks.

Saunamaa on tuntud oma privaatsuse poolest. Kindel reegel on see, et olgu külalisi kas või ükskaks, terve Saunamaa kuulub neile. Tõsi, leili saab võtta vaid ettetellitud saunades, kuid rohkem seltskondi segamas ei ole. Isegi peremees ning teenindajad lahkuvad nii kiiresti kui võimalik. Tihti on nii, et saad tulla Saunamaale justkui koju: võti on kokkulepitud kohas, keerad ukse lahti ja asud nautima rahu, vaikust, saunamõnusid ning privaatsust.