Enamik inimesi teab ilmselt laulu „Oh tule, noor ja tugev mees, ning vaata ringi veski sees”. Selliseid niinimetatud veskeid on Eestimaal ilmselt palju, ja oleks tore, kui jätkuks ainult tegusaid inimesi, kes nende elluäratamise oma südameasjaks võtaksid.

Ööbikuoru Villa, endise Lutsu talu taassünni alguseks võib pidada aastat 2009, kui kaks tegusat noort otsustasid kohtutäituri käest osta talumaja, mis oli läinud haamri alla eelmiste omanike keeruliste peresuhete tõttu. Talu osteti nii, et sellesse sissevaatamise võimalust ei olnudki, aga ega maja seisukord noori väga huvitanud, sest selle asukohta olid nad juba kõrvuni armunud – Rõuge, seitsme järve maa, uskumatult võrratu loodus. Kirsiks tordil oli veel see, et talu asus täpselt Ööbikuorus kolme järve embuses. Pärast ostu üritasid noored majja siseneda. Enne füüsilise tegevusega pihta hakkamist ilmus kõrvaltalust välja naabrinaine, kes lahkelt pakkus: „Kallikesed, ärge ust küll maha lõhkuge, mul võti täitsa olemas.” Siit said noored esimese õppetunni: kui on mure, siis enne kui käed käiku lased, tee suu lahti.

Maja seisukord oli trööstitu, mitu aastat kütmata ja niiskuskahjustusi saanud talu vajas kapitaalremonti. Esimese asjana otsustati kohale kutsuda korstnapühkija, et kiiremas korras saaks maja kütma hakata. Korstnapühkija tuligi, nägi tõsiselt vaeva, puhastas kõik lõõrid ja ahjud, tegi mitu tundi tööd, küsis 700 krooni ja lõpuks avaldas tõe: korstnad on nii halvas seisus, et tuld te siin küttekolletes küll teha ei tohi. Tore teadmine, aga kas seda ei oleks võinud öelda enne korstende puhastust? Seega jälle uus õppetund: ole valmis selleks, et saad seda, mida küsid, aga alati ei pruugi see olla see, mida tegelikult vajasid.

Külmas ja kütmata majas konutades on kõigi puuduste juures üks väga suur pluss – mõte töötab kiiremini. Sa lihtsalt pead midagi tegema, ei saa rahulikult külma leso peal leiba luusse lasta. Ajurünnakute tulemusena tekkis idee: mis oleks, kui ei ehitakski endale suvekodu, vaid maitsvate söökidega restorani ja hubase ööbimiskohtadega majutuskoha. Hoonete kordategemine tähendas päris suurt investeeringut, mida kohe võtta ei olnud. Ööbikuoru Villa ülesehituseks saadi ühe neljandiku ulatuses abi Euroopa Liidu tugifondidest, mis aga omakorda dikteeris selle, et objekt pidi valmis olema juba pooleteist aastaga, mis tegelikult tundus üsna võimatu. Pangast laenusaamisel oli kõige suurem probleem, et Lõuna-Eestisse midagi ehitades pead arvestama, et ehitise turuväärtus on selle valmimiseks kuluvast summas täpselt poole võrra väiksem, sest kinnisvara väärtus on maapiirkondades lihtsalt niivõrd odav. Seetõttu tuli pantida kõik, mis võimalik ja anda ka isiklik käendus. Noortele oli väga suureks abiks vallavalitsus, kes igati projektile kaasa aitas ja alati nõuga abiks oli. Õppetund, mis saadi, oli see, et miski pole võimatu, kui on suur tahtejõud ja unistus.

Kui kõik otsused olid olemas ja dokumendid korras, siis võtsid noored aja maha, sest risk oli suur ja kogemust ei olnud, ettevõtmine oli väga riskantne. Aga just siis juhtus paar seika, mis lihtsalt panid asjasse uskuma. Näiteks kui mindi järvele vesirattaga sõitma, pakkus kõrkjates kala püüdev kalamees, et palun võtke kala. Või kui pärast suurt vallapidu hommikul poodi minnes märgati rannas koristamas kahte meest ning lähemale jõudes selgus, et need olid vallavanem ja keskkonnanõunik. Kui siis ühel õhtul jällegi Rõuge poole sõideti, tuli see otsus ära, sest kõik justkui hüüdis: tulge!, ning sellisele kutsele oli raske vastu seista. Peale selle tehti ka mõned omavahelised kokkulepped. Et ükskõik kui raske on, üksteisele ollakse toeks ja üksteise kallal ei toriseta ning et pere ja lapsed on alati esimene prioriteet. Tehakse seda kõike ju oma põhitöö kõrvalt. Ehituse sünnivalude lõppedes valmis kahest hoonest koosnev kompleks, mis sai nime Ööbikuoru Villa. Kogu sisekujunduse on teinud omanikud, iga põrandaliist ja tapeet on hoolikalt valitud. Kogu mööbel on kokku kogutud vanakraamipoodidest, seetõttu näeb villa väga romantiline ja omanäoline välja. Kompleksis on üheksa tuba, koos lisavooditega 22 inimesele. Peale selle massaažituba, soolakamber ja suitsusaun koos kümblustünniga. Majutuskohtadele lisandus kohvikrestoran Andreas, mis suvekuudel töötab iga päev. Kohviku nimi tuleneb perepoja nimest ning tuba number üks kannab peretütar Anette nime.

Talveperioodil korraldatakse villas vestlusõhtuid, kus on juba esinemas käinud sellised kuulsused nagu varalahkunud Kadri Luik, endine õiguskantsler ja presidendikandidaat Allar Jõks, Rõuge nooruslik vallavanem Tiit Toots, viimati nalja- ja kirjamees Andrus Kivirähk. Talvel pakutakse võimalust kelgukoerarakendiga sõita, käia suusatamas Haanjas, mäesuusatamas Kiidil, tuubitamas Veemäel või uisutamas Rõuge jäähokiväljakul.

Suveperioodil toimuvad akustilised kontserdid. Esinemas on käinud Margus Vaher, Alen Veziko, Ines ja C-Jam. Peagi on tulemas Ivo Linna ja Antti Kammiste ning Lenna Kuurma ja Koit Toome. Paik on saanud juba väga populaarseks ürituste, seminaride, sünnipäevade ja ka pulmapidude korraldamise kohana kuni 70 inimesele. Lastega peredele on mõeldud välja pakett Laste Lõunamaa, mis sisaldab lastele huvitavate kohtade külastust ja tegevust.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tööd võib küll rabada ja maailma otsas ringi reisida, aga selleks, et jääda õigeks eestlaseks, tuleb suve jooksul vähemalt üks kord külastada Eesti kõrgeimat mäge Suurt Munamäge, käia ujumas Eesti sügavaimas järves Rõuge Suurjärves, mille ääres villa asub, tulla suvel vaatama Rõugesse valmivat 30meetrist metallist vaatetorni Ööbikupesa, teha matk Hinni kanjonisse ja pärast kõiki neid rännakuid puhata ja nautida maitsvat toitu Ööbikuoru Villas, mille motoks on „Väärtuslikult veedetud aeg”.