Menu

Vähiravifond Kingitud Elu sai kuue aastaga 10 miljonit eurot annetusi

  • Kirjutas BNS

Vähiravifond Kingitud Elu aitas kuue tegutsemisaastaga tuhandet inimest ja sai kümme miljonit eurot annetusi.

Fondi kaudu on lootust ja elupäevi saanud tuhat Eesti vähipatsienti ning fondi on laekunud eestimaalaste annetustena kokku kümme miljonit eurot, teatas fondi esindaja reedel BNS-ile.

“Oleme kuue aastaga tulnud uskumatult imelise teekonna," ütles fondi asutaja ja juhataja Toivo Tänavsuu Tartu Ülikooli Kliinikumis pressikonverentsil. "Fondi eriliste toetajate, vabatahtlike ja fännide toel oleme saanud rahastada kõikide Eesti inimeste ravi, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi. Neid inimesi on juba 1000 ehk tuhat Eesti peret. Keegi ei ole jäänud eluliselt vajaliku ravita ja see on väga suur tänu põhjus."

Tänavsuu meenutas, kuidas 2014. aasta veebruaris alustas vähiravifond päris nullist. Asutajad tegid fondi esimese sissemakse 200 eurot. Praegu on Kingitud Elu üks Eesti suurimaid heategevusfonde.

"Vähiravifond ei saa kellelegi elupäevi ja tervist garanteerida. Küll aga saavad kõik võimaluse parimaks raviks,” ütles Tänavsuu. 35-40 protsenti fondi toetatud patsientidest - kellest valdaval osal kaugele arenenud metastaseerunud haigus - elavad fondi poolt võimaldatud ravi toimel vähemalt ühe täisväärtusliku lisa eluaasta, sageli mitu aastat. Ka pressikonverentsil oli proua Ene, kes elab tänu vähiravifondi toele kontrolli all haigusega juba neli aastat. Mitu inimest on tunnistatud ka vähist vabaks.

Fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe ütles, et fond võimaldab inimestele ravi, kuid sama oluline on raviga kaasnev lootus ja veel üks võimalus. “Me kingime inimestele hingerahu ja aega olla koos oma lähedastega. Igaühel neist tuhandest abisaajast on olnud oma head isiklikud ja unikaalsed põhjused elamiseks: kellel lapsed, kellel lapselapsed, kellel mõni missioon või muu unistus. Vähk ei küsi vanuse ega staatuse kohta – homme võib fondi abi vajada ükskõik kes meie seast. Küll siis on hea teadmine, et keegi ei jää oma murega üksi," ütles ta.

Kuusemäe tõi esile ka fondi vabatahtlikud, kes panustavad oma aega ja energiat annetuste kogumisse erinevatel üritustel. Ligi 200 vabatahtlikku üle Eesti korjasid 2019. aastal heategudena kokku 275 000 eurot, osaledes selleks enam kui 700 annetuste kogumise aktsioonil.

2019. aastal toetas fond ligi 200 inimest. Eriliselt andsid mullu abivajajatena tooni noored emad ja isad, kel kodus väikesed alaealised lapsed.

Annetustena lisandus vähiravifondi kokku rekordilised 2,8 miljonit eurot. Eesti inimeste vähiravisse panustas fond 3 miljonit eurot. Seega jäi Kingitud Elu tervikuna aasta lõikes 200 000 euroga miinusesse. Iga päev pöördub fondi poole keskmiselt üks abivajaja.

Fondil on üle 7000 püsiannetaja ning väga väike hulk suurannetajaid. See-eest arvuliselt om väga palju annetusi: ainuüksi fondi pangakontodele laekus mullu üle 100 000 annetuse. Keskmine eraisiku annetus on 15 eurot.

Fondi administreerimise kulud olid mullu 5 protsenti kõikidest tuludest. Seega läks 95 protsenti kõikidest annetustest otse abivajajate raviks.

Vähiravifondi nõukogu liige, Tartu Ülkooli Kliinikumi onkoloog Hannes Jürgens ütles, et tema patsiendid on sageli hämmingus, kuidas Eesti inimesed nende heaks on valmis tuhandeid eurosid panustama – see liigutab. “Fondi mõju patsientidele, nende lähedastele ja Eesti ühiskonnale tervikuna on olnud väga hea,” ütles Jürgens.

Tänavsuu tõdes, et vähiravifond on lisaks vähipatsientidele toetanud ka riiki. Fond pälvis mullu 115 000 eurot riigieelarvelise tegevustoetusena (tänavu jääb toetuse summa 20 000 euro peale). Samas tasuti 270 000 eurot riigikassasse ravimite käibemaksuna. “Lisaks moraalne toetus: oleme Eesti tervishoiusüsteemis ühe terava probleemi sisuliselt likvideerinud,” ütles ta.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD