Tänavune september on pakkunud kamaluga rekordeid, näiteks soojarekord purunes koguni 15 päeval, kirjutab keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Üheksal päeval tõusis mõnes Eesti seirejaamas ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 20 kraadi ja seda isegi veel kuu keskel. Viimati oli nii kõrgeid keskmisi õhutemperatuure 2019. ja 2018. aasta septembris ja veel varem alles 2002. aastal, igal korral kaks päeva.
Terve kuu jooksul sai ridamisi purustatud päevarekordeid, kokku 15 päeval. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 4. septembril Haapsalus 29,8 kraadini. Samal päeval sai kuus seirejaama endale uue septembri rekordi.
Ebatavaline on ka see, et kunagi varem pole nii hilja temperatuur tõusnud kuumalaine algust tähistava 27 kraadini. Seni oli kõige hilisemaks kuupäevaks 11. september aastast 1955. Nüüd on 17. september, märkis Krabbi.
Taolisi kõrgeid temperatuure on septembris mõõdetud varemgi, kuid siiski harva: aastatel 2018, 1996, 1992, 1968, 1967 ja 1963. Septembri Eesti rekord pärineb 1992. aastast, kui Tartus mõõdeti 1. septembril maksimaalseks õhutemperatuuriks 30,3 kraadi.
Kõige jahedam oli 30. september, kui Kuusikul langes minimaalne õhutemperatuur -1,6 kraadini ja mitmel pool esines halla.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli rekordiliselt kõrge 15,8 kraadi, ületades 0,2 kraadiga vaid aasta tagasi püstitatud eelmist rekordit.
Septembris oli kaks suuremate sadudega perioodi: 11.–14. ja 25.–29. september. Kõige kuivemaks piirkonnaks oli Kirde-Eesti, kus Narvas ja Jõhvis sadas vaid kolmandik pikaajalisest keskmisest. Kõige märjemad paigad olid Tallinn 180 protsendiga normist, Lääne-Nigula 174 protsendiga ning Türi 149 protsendiga. Eesti keskmine sademete hulk on 57 millimeetrit, mis on ligilähedane pikaajalisele keskmisele, mis on 58 millimeetrit.
Äikest esines viiel päeval, kõige äikeselisem oli 14. septembril, mil registreeriti 959 pilv-maa tüüpi välgulööki.
September oli ka väga päikeseline. 25 päeval registreerisid päikesepaistet kõik jaamad, viiel päeval osad jaamadest. Kõige päikeselisem koht oli Võru, kus päikest paistis 254 tundi, samas kui norm on 151 tundi. Kõige sombusem, kuid pikaajalisest keskmisest siiski päikeselisem oli Vilsandil, kus paistis 201 tundi, norm on 176 tundi. Eesti keskmisena paistis päikest 222 tundi, samas kui norm on 158 tundi.
