. 
Alates tänasest tuleb avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit, kanda maski ning laieneb ka koroonatõendite esitamise kohustus.
Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.
Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.
Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.
Maskikandmise nõue säilib ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.
Tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb neljapäevast hakata esitama alates 18. eluaastast enamikes korraldatud tegevustes.
See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, seal hulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.
COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.
Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele, tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.
Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.
Korraldusega lubatakse koroonaviiruse testi tegemist ka apteekides, mis võimaldab kiirtestide tegemist rohkemates kohtades ja on inimestele lihtsamini kättesaadav. Apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja terviseameti juhisena või täiendatakse terviseameti juhiseid enesetestimise kohta. Apteekides tehtud kiirtesti tulemus kehtib kuni 48 tundi ja seda saab kasutada ainult nendes kohtades, kus COVID tõend on siseriiklikult nõutud.
Valitsus lähtus korraldusega kehtestatud piirangute puhul terviseameti hinnangust, milles terviseamet võttis arvesse koroonaviirusesse nakatumise prognoosi, elanikkonna vaktsineeritust ja COVID-19 läbipõdenute arvu. Hinnangus arvestatakse muu hulgas sellega, et deltatüve osakaal on Eestis üle 90 protsendi nakkusjuhtumitest ja selle tüve nakatamisvõime on 60 protsendi võrra suurem, kui epideemia algul levinud koroonaviiruse alfatüvel.
Samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte varasemast hõlpsamini.
Statistikaameti andmetel on oodatava eluea kasv pidurdunud, samas elavad eestimaalased kauem tervemana.
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,8 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 74,4 ja naistel teist aastat järjest 82,8 aastat. Tervena elavad mehed 55,5 ja naised 59,5 eluaastat.
Eelmise aasta statistikaga võrreldes elavad Eesti mehed ühe aasta ja viis kuud tervemana. Eesti naiste tervena elatud aastad on pikenenud aasta ja 11 kuu võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul on oodatav eluiga alates 1995. aastast olnud kasvutrendis, kuid 2020. aastal see mõneti vähenes, 0,07 protsenti. „Oodatava eluea kasvu pidurdas eelmise aasta mõnevõrra suurem suremus võrreldes viimase kümne aastaga. Muutus on siiski minimaalne ning puudutab ainult meeste oodatavat eluiga. Naiste oodatav eluiga jäi samale tasemele võrreldes 2019. aastaga,“ ütles Maasing.
Tervena elada jäänud aastate näitaja on üldjoontes püsinud stabiilsena. Pärast väikest langust 2018. aastal on märgata tervena elatud aastate pikenemist. 2020. aastal kasvas see eelkõige eesti rahvusest ja linnalistes piirkondades elavate inimeste seas.
Eesti naised elavad meestest endiselt märgatavalt kauem, kuid see erinevus on aastatega vähenenud. Kui 1995. aastal elasid naised 12,8 aastat kauem kui mehed, siis 2020. aastaks vähenes sama näitaja nelja aasta võrra ning on nüüd 8,4 aastat. „Eesti meeste oodatav eluiga on tänaseks jõudnud samale tasemele, mis oli naistel 1995. aastal. Sooline erinevus tervena elada jäänud aastate osas on aga tunduvalt väiksem – vaid neli aastat naiste kasuks. Seega meeste eluiga on küll lühem, kuid sellest ilma tegevuspiiranguteta elatud osa on suurem kui naistel,“ selgitas Maasing.
Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest. Kõige suurem varieeruvus on hariduse lõikes – kõrgharitud inimeste oodatav eluiga on 82,2 aastat, põhiharidusega inimestel pea kümme aastat vähem ehk 72,9. Maakondlikus jaotuses oli oodatav eluiga pikim Hiiumaal ja Harjumaal, madalaim Ida-Viru ja Võru maakonnas. Eestis elavad mitte-eestlased elavad eestlastest mõnevõrra vähem – vastavalt 77,4 ja 78,9 aastat.
Baltimaade võrdluses on kõige kõrgem oodatav eluiga eestimaalastel. Vastav näitaja nii Lätis kui Leedus oli 2020. aastal 75,1 eluaastat, kusjuures mõlemas riigis see näitaja eelmisel aastal langes: Lätis 0,5 ja Leedus 1,3 aasta võrra. Samal ajal Euroopa keskmine eluiga 2019. aasta seisuga oli 81,3 – sellele jäävad kõik Balti riigid alla. Naaberriigis Soomes on oodatav eluiga 82,2 aastat, mida on 3,4 aastat rohkem kui Eestis.
Euroopas oli 2019. aastal kõige kõrgem tervena elatud aastate näitaja naistel Maltal 73,5 aastaga ja madalaim Lätis 54,1 aastaga, meeste kõrgeim Rootsis 73,8 aastaga ja madalaim Lätis 52,2 aastaga. „Euroopa Liidu keskmise taustal on Eesti meeste näitaja kehvem kui naistel – tervena elavad meie mehed kümme aastat vähem. Eesti naiste näitaja jääb Euroopa Liidu keskmisele alla seitsme aastaga,“ lisas Maasing.
Lehekülg 781 / 1944
