Peaminister Kaja Kallas ütles seoses Venemaal puhkenud sõjaväelise mässuga, et kuigi sealne kriis ei kujuta Eestile ohtu, tugevdati idapiiril siiski kontrolli.

"Seoses Venemaal toimuvaga Eestile ohtu ei ole," vahendas riigikantselei Kallase sõnu. "Meie julgeolekuasutused teevad oma tööd, jälgime hoolikalt arenguid Venemaal ning suhtleme liitlaste ja partneritega. Samuti oleme tugevdanud kontrolli Eesti idapiiril."

Välisministeerium soovitab tungivalt Venemaale mitte reisida, seal ajutiselt viibivatel Eesti inimestel palub välisministeerium aga Eestisse tagasi pöörduda.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul valmistus Wagneri palgaarmee laupäeval alanud sõjaväeliseks mässuks juba mõnda aega.

"Esimeste tundide infopilt kinnitab, et Prigožini juhitud Wagneri eraarmee on valmistanud selleks operatsiooniks põhjalikult ja pikemat aega. Rostovi ja Voroneži ülevõtmine suurema vastupanuta näitab, et ühest küljest on Wagneri jõu ees aukartus ning teisalt pole välistatud, et Vene relvajõududes ongi Prigožin piisavalt autoriteetne, et tema vastu jõudu kasutada," kirjutab Mihkelson sotsiaalmeedias.

Erinevalt parketikindralitest ja Venemaa juhtkonnast on Prigožin olnud pidevalt rindepiirkonnas ning suutnud sotsiaalmeedia kaudu oma autoriteeti kasvatada, tõdeb Mihkelson ja lisab, et Putini ustav teener Prigožin on muutunud Putini võimu tõsiseimaks ohustajaks.

"Sõjakurjategija Jevgeni Prigožini juhitud sõjaväeline mäss Venemaal võib kasvada üle riigipöördekatseks, kui selgub, et Venemaa relvajõud ja julgeolekustruktuurid jäävad tema suhtes neutraalseks või lähevad koguni Wagneri poole üle. Sellega pannakse proovile sõjakurjategija Putini ja FSB võimu autoriteet. Tegemist on kõige tõsiseima sisemise olukorraga Venemaal pärast 1990. aastate algust. Samas ei tohiks unustada, et sarnaselt Putinile tahab ka Prigožin Ukrainat endiselt hävitada," märgib Mihkelson.

Laupäevahommikune teleesinemine tõmbas nende kahe mehe vahele aga selge joone – Putin peab Prigožinit reeturiks, võrdleb olukorda 1917. aastaga ning nõuab sisuliselt mässajate likvideerimist.

"Eelolevad tunnid näitavad, kas Prigožini eraarmee mäss kasvab üle millekski enamaks. Kõige olulisemaks indikaatoriks saab siin olema Venemaa relvajõudude ja rahvuskaardi käitumine. Kui sealt tuleb pigem neutraalne pealtvaatamine, mida osaliselt oleme vähemalt mässu esimestel tundidel ka näinud, või lähevad üksused Prigožini poole üle, mille kohta tuleb ka juba kinnitamata teateid, siis võivad sündmused eskaleeruda enamaks kui kaitseministri ja peastaabi ülema väljavahetamiseks," analüüsib Mihkelson.

"Igal juhul on tegemist Venemaad sisemiselt tõsiselt raputava sündmusega, sest mängus on Putini võimu autoriteet. Kui FSB ei suuda sisemist korda tagada ja Prigožinit vastutusele võtta või hävitada, võib kogu nende võimusüsteem laguneda. See viiks allavett ka Putini enda ning Venemaad ähvardaks sõjaväeline diktatuur. Prigožini likvideerimine omakorda annab samuti põhjuse võimukraane veelgi tugevamalt kinni keerata," kirjutab Mihkelson.

Ta tõdeb samas, et pole veel võimalik teha põhjalikke järeldusi ega ka öelda, kuidas see mõjutab olukorda sõjatandril.

"Prigožin kinnitas, et tema tegevus ei takista rindetegevuse juhtimist. Arusaadav, sest ka tema tahab saavutada Ukraina üle võitu. Kuid teisalt pole välistatud, et mäss Venemaal hajutab relvajõudude juhtimisvõimekust ning Ukrainal tekib vastupealetungi käigus võimalus leida rindelt vastase nõrgenenud kohad ja lülid, millele surudes edu saavutada," lõpetab Mihkelson enda postituse.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul jälgib Eesti Venemaal toimuvaid arenguid ülima tähelepanelikkusega.

"Oleme sündmustega kursis, jälgime neid tähelepanelikult ning vahetame liitlastega jooksvalt informatsiooni," vahendas välisministeerium Tsahkna sõnu. 

Välisministeerium soovitab tungiva vajaduseta Venemaale mitte reisida. Venemaal ajutiselt viibivatel Eesti kodanikel tuleks aga võimalusel Eestisse tagasi pöörduda, samuti tuleks oma Venemaal viibimine registreerida Reisi Targalt lehel reisitargalt.vm.ee.