Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu tulemuste järgi on Eestis koroonaviirusega nakatunud ja nakkusohtlik pea iga 30. täisealine elanik.
See näitaja on võrreldav märtsi lõpu tulemusega. Kuna aga haiguse kulg on enamasti leebete nähtudega, pole teadlaste sõnul muretsemiseks põhjust.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) teatel toob uus õppeaasta toob koolipinki ligikaudu 158 000 õpilast, lisaks 26 000 kutseõppurit ja 44 000 tudengit.
Kokku asub algaval õppeaastal üldhariduskoolide statsionaarses õppes õppima ligikaudu 158 000 õpilast ehk 1500 õpilast rohkem kui eelnenud õppeaastal, teatas HTM-i pressiesindaja teisipäeval. Esimesse klassi läheb tänavu ligi 14 000 õpilast.
Üldhariduskoolide õpilaste arvu kasvutrend jätkub, kuid see tuleneb gümnasistide arvu kasvust ja samal ajal on põhikoolis oodata hoopis õpilaste arvu vähenemist. Piirkonniti on muutused siiski erisuunalised. Kümne aasta jooksul on Harjumaa üldhariduskoolides õppijate arv kasvanud enam kui kolmandiku ja Tartumaal ligi viiendiku võrra, samas kui Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Hiiumaal on õpilasi jäänud umbes viiendiku võrra vähemaks.
Kutseõppes õpib kokku veidi enam kui 25 800 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25-aastaseid õppijaid, kes soovivad omandada kutset või eriala ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.
Kõrgharidust omandas eelmisel õppeaastal 44 611 üliõpilast. Ka kõrgkoolidesse sisseastujate keskmine vanus on kasvanud. Eestisse tulnud välisüliõpilaste arvu kasvu on pidurdanud COVID-19 pandeemia, välistudengid moodustasid eelmisel õppeaastal 11,4 protsenti kõigist Eesti kõrgkoolide õppijatest.
Algava õppeaasta täpsed õppurite arvud selguvad novembri keskpaigas, kui õppeasutused on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS).
Õppeaastat iseloomustavad olulisemad arvud on leitavad HTM-i infopaketist. Lisaks haridusstatistikale on koondatud infopaketti uue õppeaasta tähtsamad tegevused ministeeriumi nelja prioriteedi kaupa, ülevaade lõppeva õppeaasta tähtsamatest tegevustest ning koroonaviiruse levikuga seotud juhised.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile perehüvitiste seaduse eelnõu, millega suurendatakse 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse, üksikvanema lapse ja lasterikka pere toetusi ning indekseeritakse lasterikka pere toetus alates 1. maist 2024.
Peretoetuste suurendamine parandab perede majanduslikku toimetulekut ja tõstab kindlustunnet perelisa planeerimisel.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada siit.