Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi kasvatab tänavu kümnetesse miljonitesse ulatuvaid maakondlikke investeeringuid, et tõsta klientide jaoks elektrivõrgu töökindlust ja vastupidavust ilmastikuoludele, seda nii suuremates linnades kui ka tõmbekeskustest väljaspool.

Järgneva kolme aastaga peab ilmastikukindla võrgu osakaal tõusma 77 protsendini, mis annab eelduse rikete jätkuvaks langustrendiks.

Kui mullu oli planeeritud maakondlike objektide investeerimismahuks 32,4 miljonit eurot, siis tänavu 34,6 miljonit. Sellest saavad osa kõik maakonnad, kaasa arvatud Läänemaa, kus Elektrilevi on omandamas Imatra Elektrit. Lihula piirkonnaalajaama rekonstrueerimine annab väga otsese panuse nii Pärnumaa kui ka Läänemaa varustuskindluse kasvu.

„Maakondlike võrguinvesteeringute käigus optimeeritakse ja kaasajastatakse võrguskeeme, paigaldatakse kaugjuhitavaid alajaamu ja liinidele lülitusseadmeid ning teostatakse muid tarvilikke töid, et rikete korral saaks distantsilt kiireid lahendusi leida ja klientide katkestusi võimalikult lühiajaliseks muuta,“ tõi Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas välja investeeringute põhilise sisu.

„Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus 83 protsenti rikkelistest katkestustest kõrvaldatakse hiljemalt kahe tunni jooksul. Veel mõni aasta tagasi oli sama näitaja 68 protsenti. Varasemalt tuli rikkebrigaadil alajaama või mastivõimsuslüliti asupaika kohale sõita ning piltlikult öeldes kangi tõmmata. Mõistagi on see oluliselt ajamahukam kui juhtimiskeskusest arvutite abil süsteemi juhtida,“ lisas Armas.

Mahuliselt demonteeritakse investeeringute käigus kõige enam vananenud paljasjuhtmelist õhuliini, mis asendatakse ilmastikukindla õhu- või maakaabliga. Sedalaadi töid tehakse aastas sadade kilomeetrite ulatuses. Näiteks mullu paigaldati pea 900 kilomeetrit uut ilmastikukindlat elektriliini.

2020. aasta lõpu seisuga on Elektrilevi võrgust ilmastikukindel 71 protsenti. Seatud eesmärkide kohaselt peab 2023. aastaks ilmastikukindel olema 77 protsenti võrgust.

Investeerimisobjektide valikul arvestab Elektrilevi üle Eestilise haardega. Plaanide koostamisel võetakse arvesse alajaama ja sealt väljuvate liinidega ühendatud klientide hulka, liinide seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi ja palju muud, millest kokku moodustub indeks, mis on suuresti investeeringute jaotuse aluseks.

Maakondade lõikes 2021. aasta suurimad investeeringute objektid: 

Harju maakond - Riisipere uue 110/20/10 kV piirkonnaalajaama rajamine 

Hiiu maakond - Emmaste 35/10 kV alajaama renoveerimine 

Ida-Virumaa maakond - Aidu toitepiirkonna võrgu optimeerimine, Püssi piirkonnaalajaama laiendus 

Jõgeva maakond - Mustvee-Mustvee I keskpingeliini rekonstrueerimine 

Järva maakond - Türi-Retla keskpingeliini rekonstrueerimine

Lääne maakond - Lihula 110/10 kV piirkonnaalajaama rekonstrueerimine 

Lääne-Viru maakond - Rakvere-Kadrina keskpingeliini rekonstrueerimine 

Põlva maakond - Saesaare-Vaheri keskpingeliini rekonstrueerimine 

Pärnu maakond - Pärnu-Jaagupi - Vigala keskpingeliini rekonstrueerimine 

Rapla maakond - Keava 35/10 kV piirkonnaalajaama toitepiirkonna võrgu optimeerimine 

Saare maakond - Kihelkonna-Pidula keskpingeliini rekonstrueerimine 

Tartu maakond - Lemmatsi-Labori I/II liinide rekonstrueerimine 

Valga maakond - Mööblivabriku II, Jõe ja Lihakombinaadi jaotusalajaamade ümberjaotus

Viljandi maakond - Viljandi 110/35/15/6 kV piirkonnaalajaama renoveerimine 

Võru maakond - Võru-Väimela keskpingeliini rekonstrueerimine 

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Kliente on võrguettevõttel enam kui 508 000.

Valitsus võttis astu põhimõttelise otsuse pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid vähemalt 25. aprillini.

Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.

Samuti võttis valitsus teisipäeval vastu põhimõttelise otsuse, et alates 5. aprillist lõpeb Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulles eriregulatsioon. Ühtlasi kaotatakse erisused, mis kehtisid Ühendkuningriist Eestisse tulles. Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon.

Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.

„On hea meel, et piirangud on hakanud viiruse levikule mõju avaldama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Muret valmistanud plahvatusliku nakkuse leviku, mille tõi kaasa briti tüvi, oleme kontrolli alla saanud. Küll aga ei saa ettevaatust kaotada, sest nakatumisnumbrid on veel stabiliseerumas ning haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemist saame oodata väikese viiteajaga."

Kallas nentis, et olukord haiglates on endiselt raske ning teisipäeval on koroona tõttu haiglaravil 710 inimest. "Seetõttu peame praeguste piirangutega paraku jätkama. Oleme viirusest jagu saamas, aga üks raske kuu seisab veel ees. Palun kõigil eestimaalastel see üheskoos vastu pidada. Luban, et valitsus jälgib tähelepanelikult olukorda ning vaatame piirangud juba kahe nädala pärast üle. Meie eesmärk on, et Eestis ei kehtiks piirangud ühtegi päeva rohkem kui vaja,“ ütles Kallas.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.

Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.

Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab kümnepäevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.

Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.

Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.